Autor: oksjonimaja

1. Talia

Energiaallikas
2021. Akrüül lõuendil. 150 × 120
Alghind: 1

Intensiivsetes toonides nauditavalt dekoratiivne maastikumaal, mille lopsakatele veetaimedele lisavad meeldiva lisanüansi õrnad tolmukad. Alumise pildipinna mustriga kaetud lahendus tasakaalustab mõnusalt taeva päikesesära.

Talia (s 1989) on Pallase Kõrgema Kunstikooli maaliosakonda lõpetav kunstnik. Tal on praeguseks toimunud mitmeid isiku- ja ühisnäituseid, millel tal on maalide kõrval näidanud ka installatsioone, ning on osalenud edukalt erinevatel oksjonitel.

2. Lilian Sokolova

Liikumised
2019. Akrüül lõuendil. 100 × 81
Alghind: 80

Hoogsate pastelsete tõmmetega pidevas liikumises maal, milles on nauditavat õhulisust. Kindlasti toob see sooja erksust igasse tuppa!

Lilian Sokolova (s 1978) on disainer, kes on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia ning Helsingi Metropolia Rakendusülikooli. Muuhulgas oli ta üks Eesti Rahva Muuseumi näituse „Toolilugu” kuraatoreid.

3. Urmas Viik

Tribaalrebased / 2V
2021. Digitrükk (inkjet). 59 × 89
Alghind: 300

Graafiline leht pärineb 2021. aastal alustatud seeriast koondnimega „Tribaalrebased”, milles antropoloogilised ja eksootilised elemendid alluvad näiliselt monotoonses rütmis arenevatele mikroskoopilistele muundumistele. Kannab numbrit 1/20.

Urmas Viik (s 1961) on lõpetanud Eesti Kunstiülikooli ning peamiselt tuntud graafiku ja raamatuillustraatorina, lisaks kuulub tema loomingusse ka mitmeid installatiivseid töid. Oma loomingu eest on pälvinud mitmeid tunnustusi nagu Kristjan Raua kunstipreemia ja Sadolini kunstipreemia ning diplomeid erinevatelt illustratsiooni-triennaalidelt.

4. Nele Tiidelepp

Kolm peatükki II
2021. 15 joonistust paberil ühises raamis. 100 × 75
Alghind: 100

Kunstnik keskendub kehale, mis eitab enda kehalist olemust ning on vabastatud reeglitest. Abstraktsetel joonistustel võib aimata inimese kehavorme ja tema liikumist, milles musta või punase markeri joon aimab kumerusi. Teos on teine osa kolmesest seeriast ning oli väljas tema isikunäitusel Draakoni galeriis.

Nele Tiidelepp (s 1998) on aastal 2020 lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia installatsiooni ja skulptuuri osakonna. Tema kunstnikupraktika tõukub spontaansetest reaktsioonidest keskkonnale ja (skulptuuri)materjalidele. Tulenevalt teatri ja kirjanduse taustast, esineb tema töödes tihti poeetilisust, kirjanduslikke elemente ja lugude jutustamist. Praegu on tema isikunäitus avatud Tartu Kunstimuuseumis.

5. Edgar Tedresaar

Meditatiivne maastik 2
2014. Pigmenteeritud lõuend. 150 × 100
Alghind: 123

Abstraktne maal väljendab ennast peamiselt värviga, kuid antud juhul on Tedresaar eemaldanud kogu protsessist ühe oma käepikenduse: pintsli. Selle asemel konstrueerib ta värvitud lõuendist maale peaaegu nagu skulptor, tuues seeläbi teostesse sisse väga nauditava sügavuse. Teos oli väljas kunstniku 2014. aasta isikunäitusel Tartu Kunstimuuseumis.

Edgar Tedresaar (s 1984) on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tahvelmaalide tegemise kõrval on Tedresaar koos rühmitusega Piiritus üks hinnatumaid seinamaalingute teostajaid Eestis. Selle aasta mais toimub tal Tartu Kunstimaja suures saalis viimase aja loomingut kokku võttev isikunäitus.

6. Jürgen Vainola

Viimne piisk
2021. Fototrükk. 50 × 40
Alghind: 150

Tööga soovib Vainola edasi anda tunnet, mida oleme kõik kogenud: karikasse on langenud viimane piisk. „Kui olen enda muresid ja negatiivseid emotsioone pidanud tagasi hoidma ning põlen viimase piisa peale täielikult läbi, proovides end seejuures vaos hoida ning jätta muljet, et „kõik on hästi”.”

Jürgen Vainola (s 2000) õpib fotograafiat Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kuid on aktiivselt pildistanud juba pikemat aega.

7. Andres Sütevaka

Hispaania vaagen 1/20
2020. Keraamika. ⌀ 38
Alghind: 190

Eredates lõunamaistes värvides vaagen sobib nii lauale tooniandvaks nõuks kui seina peale kunstiteoseks (taga erinevaid asendeid võimaldav kinnitus). Sütevaka on suutnud toonivalikusse püüda Barcelona lõunamaise päikese ja suvise lämbuse.

Andres Sütevaka (s 1971) on lõpetanud Academia Grata ja Tartu Kõrgema Kunstikooli. Kuigi ta on peamiselt tegelenud maaliga, teeb ta praegu Barcelonas edukat karjääri keraamikuna. Kunstnikunime Sütevaka andis talle Heldur Viires.

8. Toomas Kuusing

Põrgukabo` / Põrgupiigad
2021. Linoollõige paberil. 45 × 34
Alghind: 200

Kalevipoeg sõnas: „Neitsikesed, noorukesed, linapääsed linnukesed! Ehtige enda riide’esse, pange punapaeladesse, sinisisse siidilisse, kullatoime kuubedesse; külap viin teid kosjateele, saadan saaja radadele. Põlesivad poiste silmad teie ehte ilu peale, teie palge puna peale, külap tuleb kosilane, külapoissi pettelikku teie siidi-ehte peale, kullatoime kuue peale, tuleb palge puna peale, sõlgisrinna paisu peale.”

Toomas Kuusing (s 1976) on õppinud Pärnus Academia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema vahest suurimaks mõjutajaks on olnud esmakordne kokkupuude Peeter Alliku graafiliste lehtedega, mille järel ta otsustas ka ise kätt proovida. Nüüdseks on ta nii tõeline linoollõike meister, kui ka tunnustatud maalija. Tema teosed on täis läbi kõverpeegli nähtud elu ning fellinilikult absurdseid situatsioone.

9. Martti Ruus

Lume jume
2021. Õli papile kinnitatud lõuendil. 40 × 50
Alghind: 200

Pastelsete, kerge pastoossusega pildipinnale kantud värvide sujuvates tooniüleminekutes kajastub eestimaise selge talveilma kargus, mida veelgi rõhutavad vasakul mustav puudesalu ning esiplaanil läbi lume turritava kraaviääre pintslisabaga kriibitud kõrrepõllu hilissügisene värvimäng.

Martti Ruus (s 1968) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja sisekujundust. Maalikunstiga hakkas ta lähemalt tegelema 2011. aastal Konrad Mägi Ateljees. Ta loomingus on domineerinud maastikud, kuid need on liikunud üha enam abstraktsiooni suunas. Ruus oli ka 2019. aasta Tartu kunsti aastanäituse kujundaja.

10. Marina Nerro

Figura 2
2017. Carrara marmor statuario. 36 × 9 × 9
Alghind: 200

Kunstnik sai inspiratsiooni Alberto Giacometti näitusel nähtud väljavenitatud figuuridest. Kuigi sarnaselt legendaarse autoriga on ka Nerro figuuri selg kindlameelselt sirge, on Nerro vormikäsitlus voolujoonelisem ja siledama lõppviimistlusega kui eeskujul. Marmorist skulptuur on iga kirjutuslaua tõeline ehe.

Marina Nerro (s 1980) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri, Eesti Kunstiakadeemias konserveerimist ning on täiendanud ennast nii Itaalias kui Tšehhimaal.

11. Krista Sokolova

Mälestuste uks
2011. Õli lõuendil. 50 × 61
Alghind: 200

Klassikalises maalikeeles töö, millele samas pole sugugi lihtne eesti kunstis paarilist leida. Osad elemendid meenutavad oma pinnalisusega Tartu Karlova maalijaid, kuid tonaalsus on kõvasti kärtsum ning kogu kompositsioon väga sürreaalne. Pindade vaheldus jätab napis miljöös siiski piisavalt avastamis- ja naudingurõõmu.

Krista Sokolova (s 1980) on õppinud maali nii Tartu Kõrgemas Kunstikoolis kui Eesti Kunstiakadeemias.

12. Rein Tääker

Peale vihma
2011. Digiprint, assamblaaž. 68 × 77
Alghind: 250

Kui 2010. aastal kadus käibelt Eesti kroon ning paberrahad hävitati ja mündid sulatati üles, õnnestus autoril neist natukene päästa ja valmis kahekümnest kolmnurgast koosnev seeria. Teosed olid eksponeeritud rändnäitusel „Raha hääl”. Räägitakse, et vikerkaare lõpus on rahapott, kuid antud juhul on taevalook ise unelmate rikkuse sätendavaks sümboliks.

Rein Tääker (s 1966) on õppinud joonistamist ja joonestamist Tallinna Pedagoogikaülikoolis. Tegelenud peamiselt graafilise disaini ja sisekujundusega. Peamiselt on tema näitused toimunud Pärnus.

13. Peeter Krosmann

Argipäev terrassil
2021. Õli lõuendil. 60 × 90
Alghind: 250

Viimaste aastate jooksul on Krosmann isuäratava detailsusega hakanud jäädvustama enda saavutusi toidugurmaanluse alal. Kaunase varjulisel Žaliakalnise künka nõlval asuval terrassil pakub ta head ja paremat kõigile külalistele, kuid maalide kaudu on nauditavast igapäeva-hedonismist võimalik osa saada ka ükskõik millises Eesti elutoas.

Peeter Krosmann (s 1971) on õppinud Konrad Mägi Ateljees, Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja Läti Kunstiakadeemias. Enda sõnutsi on tema värvide nägemise oskus pärit Kaja Kärnerilt ja Heldur Viireselt. Ta on õpetanud Tartu Kunstikoolis, Tartu Rahvaülikoolis ja Mägi Ateljees. Viimased kaks aastat elab ja töötab Kaunases ning mullu toimus tal isikunäitus Tartu Kunstimaja väikeses saalis.

14. Eva Elise Oll

Sisekliima
2021. Segatehnika lõuendil. 80 × 60
Alghind: 300

Oll kirjeldab oma ekspressiivse ja selgelt iroonilise teose peategelast: “Tema ongi ülim introvert, kelle mõtted ja emotsioonid ei välju iialgi kehapiiridest, kus need end salalikult organite usina töö varjus peidavad.” Mingil määral kirjeldab see ju enamikku tänapäeva inimesi, kelle jaoks must ristkülik on küll peamiselt sõrmede vahel.

Eva Elise Oll (s 1988) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali ja Tartu Ülikoolis kunstiajalugu. Tema tihedalt täismaalitud lõuendid sisaldavad tihti moonutatud perspektiivi ja modernistlikke elemente. Sageli lisab ta maalidele kollaažielementi. Aprillis toimub tal koos Ingmar Roometsaga ühisnäitus Tartu Kunstimaja väikeses saalis.

15. Lilli-Krõõt Repnau

Aednik
2021. Ofort paberil. Plaat 33 × 33, leht 42 × 53
Alghind: 300

Teos on mõtteline jätk eelmisel Tartu Kunstioksjonil osalenud lehele „Tüdruk nutitelefoni valguses”. See tegeleb inimese ja keskkonna vaheliste suhete ning nende vastasmõjudega. Motiiv pärineb 2020. aasta suvest ning pildil on kujutatud noort aednikku koos oma tomatitaimedega. Seda kõike täidab vaikne mõtisklus.

Lilli-Krõõt Repnau (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja animatsiooni. Viimastel aastatel on ta üha enam silma paistnud ka erinevate graafikanäituste kuraatorina.

16. Maris Tammer

In-Between
2022. Akrüül lõuendil.  88 × 88
Alghind: 300

Teose pastelsetes toonides värviüleminekute harmooniasse raksatab järsult sisse musta pintslitõmmet meenutav kujund. Oma intensiivsuses on see esmapilgul küll ülimalt domineeriv, kuid just algne sujuv taust suudab maali rahustada kosmiliseks zen’iks.

Maris Tammer (s 1994) on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas. Tema maalid on nii joonelt kui värvikasutuselt väga illustratsioonilikud, viimasel ajal on argielustseenidele lisandunud abstraktsed kompositsioonid.

17. Enn Põldroos

Sõrm suust
2021. Digimaaling prinditud lõuendile. 70 × 55
Alghind: 320

Põldroos on üks Eesti pikemaajalisi digikunsti ja -maali eestvedajaid. Esimesed teosed pärinevad juba selle aastatuhande esimesest kümnendist ning viimasel ajal on ta üha enam selliste teostega esinenud. Vägagi flirtiva teose puhul on tegemist uue versiooniga 1994. aasta samanimelisest maalist. Maali taga on kunstniku sertifikaat.

Enn Põldroos (s 1933) lõpetas 1958. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning teda on alates sellest ajast peetud järjepidevalt üheks Eesti esimaalijaks. Kuigi tema stiil on aastate jooksul kõvasti muutunud, on selles alati säilinud põldroosilikud, äratuntavad elemendid. Olles täitnud muuhulgas õppejõu, Eesti Kunstnike Liidu esimehe ning poliitiku rolle, on teda maalikunstniku karjääri jooksul pärjatud kõigi olulisemate preemiatega. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

18. Stina Leek

Juhtmenuss
2021/22. Akrüül ja spreivärv lõuendil. 90 × 90 × 4
Alghind: 333

Meemilikul teosel on kujutatud täpselt seda, mida pealkiri väidab, kuigi juhete maailmas on tegu puht-tehnilise aktiga. Samas on see autori sõnutsi „igapäevaelu porno”, sest juhtmete ja ühenduste küsimused on tehnologiseeruvas maailmas üha argisemad asjad. Teos on alustatud 2021. a suvel Ajuokse avangaaris ja lõpetatud 2022 Ajuokse keldripoes.

Stina Leek (s 1992) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning on praegu seal õpetajaks. Leek seisab ka kunstnikerühmituse Ajuokse taga, mille tegevuse eest sai ta Tartu kultuurikandja preemia. Samuti on ta üks siiditrükistuudio Mäshroom eestvedajatest.

19. Teele Ülesoo

See polnudki koosinus
2022. Õli, süsi ja pastell lõuendil. 120 × 80
Alghind: 350

Abstraktse ja äärmiselt kihilise maali pealkiri viitab geomeetriale ning teose keskel turritab vabakäeliste vormide keskel tõepoolest helesinine poolläbipaistev teravnurk. Samas teatab kunstnik oma kaaskirjas, et ta otsib ikka veel oma elus 90-kraadist nurka. On selle leidmine kesk elu mitmekesisust aga oluline?

Teele Ülesoo (s 1990) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja osalenud edukalt erinevatel oksjonitel.

20. Timo Kähara

See on suhteline
2021. Õli lõuendil. 100 × 80
Alghind: 400

Kunstnik: „Einstein oli mees, kes teadis nii mõndagi aja ja ruumi painutamisest. Võta nüüd kinni, kas kuldne nimbus Einsteini pea taga on tema teaduspühakuna kujutamiseks või lihtsalt kujunduselement. Lohk laual sümboliseerib kõige suhtelisust. Labürint aga raskusi ja keerdkäike tõe ning lahendusteni jõudmisel.”

Timo Kähara (s 1981) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia- ja reklaamikunsti. Ta on peamiselt tuntud oma hüperrealistlikke portreede poolest, milles alati on sees teatav annus huumorit.

21. Tea Lemberpuu

Vaikiv kooseksisteerimine
2021. Õli lõuendil. 120 × 110
Alghind: 400

Teos kujutab naisi erinevatel ajastutel ja positsioonidel. Kuidas nad suhestuvad, kes aktsepteerib ümbritsevaid tingimusi, kes tunneb end vabalt, kes jätab ütlemata. Kas õhus on intriigi või rivaalitsemist, jääb vaataja tunnetada.

Tea Lemberpuu (s 1980) on õppinud Konrad Mägi Ateljees ning Paul Saare, Alo Aarsalu ja Aapo Puki käe all. Praegu õpib edasi Eesti Kunstiakadeemias.

22. Albert Gulk

Sinine öö kirjus
2021. Marker paberil. 60 × 42,5
Alghind: 400

Senini peamiselt must-valgeid joonistusi teinud Gulk on viimaste aastate jooksul asunud oma teostesse üha enam värvi tooma. Fantaasiaküllus ja sürreaalsus on endised ning nüüd sekundeerib sellele ka tõeline värvide pillerkaar, mis muudab terve kompositsiooni veelgi unenäolisemaks. Uusi nüansse ja misanstseene võib leidma jäädagi!

Albert Gulk (s 1969) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna. On üks Kursi koolkonna asutajaid ning osaleb näitustel alates 1988. aastast. 2009. aasta Ado Vabbe preemia laureaat. 2019. aastal toimus tal juubelinäitus Tartu Kunstimajas, mille puhul anti ka välja kogumik „Tasku Gulk”. 

23. Kaur Mäepalu

Maja ja anatoomikum
2021. Akrüül lõuendil. 140 × 100
Alghind: 455

Puhaste toonidega geomeetrilises stiilis maal, kus linnakeskkonda on saabunud kaks kurge, kes võistlevad üksteisega pesamaterjali pärast. Seeläbi vastanduvad teosel inimtekkeline ja looduslik.

Kaur Mäepalu (s 1992) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Eelmise aasta lõpul toimus tal isikunäitus galeriis Art & Tonic.

24. Külli Trummal

Talv linnas
2022. Õli lõuendil. 70 × 60
Alghind: 500

Kargetes sinistes toonides pea abstraktne maal meenutab sajanditagust modernismiklassikat ning on oma tagasihoidlikus värvi- ja vormilahenduses tõeliselt nauditav. Kompositsiooni ümarad vormid viivad mõtted paratamatult lumele, kuid selle keskel olev punane kuma on kui soojendav kaminatuli.

Külli Trummal (s 1954) on Tartu Ülikooli filoloogiaõpingute kõrvalt õppinud Kaljo Põllu ja Andrus Kasemaa käe all Kunstikabinetis. Aastatel 2004–2012 õppinud Heldur Viirese juhendamisel Konrad Mägi Ateljees. Praeguseks kuulub Konrad Mägi Ateljee Seltsi juhatusse.

25. Maik Kalberg

Greenhouse Pandemic New Wave II
2022. Õli lõuendil. 74 × 100
Alghind: 500

Mitmeti ootamatu, aga äratundmisrõõmu pakkuv maal, millelt leiame ebatavalise (popkultuuri) koosluse rõõmsalt kooseksisteerimas. Kalbergi sarnaste teoste seeria algpunktiks on isale kasvuhoone ehitamine ning sellest tärganud huvi botaanika ja aianduse vastu. Samas paneb pilt mõtlema maailmale, milles praegu elame ja milles ka ellu peame jääma.

Maik Kalberg (s 1987) on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning tema jaoks on maal universaalne keel ja elu vältimatu osa, mille abil oma sisekosmost kaardistada ja ümbritsevat maailma analüüsida.

26. Maris Tuuling

Keskpäev
2020. Õli papile kinnitatud lõuendil. 60 × 50
Alghind: 500

Idülliline vaade keskpäevasele talvepäevale. Hubasust lisavad suitsevad korstnad, mis annavad aimu soojenevatest tubadest. Valge lume ja värviliste majade kontrast ning talvise päevavalguse sumedus loovad meeleolu.

Maris Tuuling (s 1968) õppis 1990ndate alguses Konrad Mägi Ateljees kõigi viie Tartu sõpruskonna liikme käe all ning on praegustele õpilastele aeg-ajalt juhendajaks. Osaleb näitustel alates 1991. aastast.

27. Siiri Jüris

Käelappimine
2022. Akrüül lõuendil. 70 × 50
Alghind: 500

Kuigi Jüris on keha ja kehalisusega tegelenud juba aastaid, on tema maalidesse alles viimasel ajal hakanud siginema intensiivset värvilisust. Samas on inimkontakti ehk puudutuse teema siiski säilinud, kuid on omandanud nüüdseks vahest vaatajasõbralikuma lahenduse. Tegu on eeltööga mängule ja mängimisele keskenduvale seeriale.

Siiri Jüris (s 1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning omandanud Tartu Ülikooli maaliosakonnas nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Lisaks lõpetas ta mullu Rootsi Kuningliku Kunstiakadeemia. Eelmisel aastal oli tal isikunäitus Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis.

28. Liisi Örd

Peegeldused jõemaastikul
2021. Õli lõuendil. 50 × 60
Alghind: 600

Liisi Ördi kohati abstraktsena mõjuv teos kujutab maalilist jõekääru, kus veelt peegeldub tagasi kogu looduse ilu. Värvid viitavad sügisese looduse küllusele ja kaduvusele. Pastoosne värvikasutus toob sisse nauditava füüsilisuse.

Liisi Örd (s 1984) on omandanud Tartu Ülikooli maaliosakonnast nii bakalaureuse-, kui ka magistrikraadi. Näitustel osaleb alates 2007. aastast ning 2018. aastal toimus tal Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis ühisnäitus koos Martin Urbiga.

29. Edgar Juhkov

Tankla hobu
2022. Õli papile kinnitatud lõuendil. 60 × 80
Alghind: 600

Kummastavalt postapokalüptilise mulje jättev stseen, mis võiks samahästi pärineda ka meie nõukogudeaegsest minevikust. Esiplaani kolmnurkne lõigend tekitab mulje mõranenud ja kahestunud reaalsusest.

Edgar Juhkov (s 1989) on õppinud maali Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Peamiselt tegeleb ta illustreerimisega ning muuhulgas oli ka filmi „O2” ideekavandite autor.

30. Heikki Leis

Vanad head ajad
2021. Tindipliiats. 45 × 86
Alghind: 600

Leisi hüperrealistlik joonistus kujutab kümmet vanemat mees istumas oma mugavustsoonis. Igaühel oma mõtted ja teod. Kust nad tulnud on või kuhu nad on teel? Mida mõtlevad ja tunnevad? Väga täpselt tabatud rivis on midagi fellinilikku. Teos on kaitstud UV-kindla muuseumiklaasiga.

Heikki Leis (s 1973) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselise kunstnikuna. Ta on peamiselt tuntud oma hüperrealistlike joonistustega, kuid on ka avaldanud kaks autori fotosid koondavat raamatut „Afterlife” (2017) ja „Eesti meister” (2018). 2019. aastal toimus tal suur isikunäitus Tartu Kunstimajas ning teda tunnustati Ado Vabbe preemiaga.

31. Paul Kormašov

Feel
2021. Akrüül lõuendil. 100 × 100
Alghind: 670

Abstraktne kompositsioon erinevate vormide ja rohkete värvidega. Kunstnik kujutab sügaval sisimas olevat tunnet, mis aina tugevneb ja varjutab peagi kõik ümbritseva. 2021. aasta oktoobris ja novembris oli teos eksponeeritud rahvusvahelisel noorte kunstnike grupinäitusel Berliinis Kreuzbergis.

Paul Kormašov (s 1989) on eesti maalikunstnik, kes alates 2015. aastast elab ja töötab Berliinis. Ta lõpetas 2013. aastal Kõrgema Kunstikooli Pallas ja on sellest ajast peale tegutsenud vabakutselise maalijana. Tema maalid on sageli äratuntavalt särava ja õrna värvipaletiga, detaili- ja faktuuririkkad.

32. Epp Margna

Ladvad lindudele
2021. Akrüül lõuendil. 100 × 120
Alghind: 700

Töö seeriast „Lauluga päritud lood” „Lähme lehti lepikule, kuldaluuda kuusikule, vaskivitsa varikule. Murra ossa näiu noori, murra ossa, kakka katski, ära tiiru tipukesta, ega laasi ladvakesta.

Jäta latva käo laulda, tippu tedre ukerta, kägu ei kuugu kivile, lind ei laula lakel maal.”

Epp Margna (s 1965) on vabakutseline kunstnik, kes on lõpetanud Tartu Kunstikooli ja teinud näituseid alates 1994. aastast. Lisaks on ta illustreerinud rohkelt raamatuid.

33. Anu Muiste

Naiivne käsi
2020. Akrüül ja õli lõuendil. 120 × 120
Alghind: 700

Sürrealismi kalduv maal, kus sinisest pluusivarrukast ei tule ootuspäraselt välja inimkäsi, vaid rohetriibulised väädid, mis on enda ligi meelitanud roosakarva linnud ja malbelt hallid loomad.

Anu Muiste (s 1984) on õppinud Tallinna Ülikooli psühholoogia instituudis ning tal on sotsiaalteaduse magistrikraad. Tema uurimisvaldkonda kuuluvad inimese ja ühiskonna vahelised suhted ning psühholoogia. Peamiselt töötab ta maali-, heli- ja videomeediumiga.

34. Anni Mets

Suveniir siniselt planeedilt
2021. Õli ja assamblaaž lõuendil. 119 × 80 × 9
Alghind: 750

Ulmeline stseen tulevikust, kus kosmoseülikonda kandev naisterahvas hoiab suveniirina sõrmede vahel hävituslennuki mudelit. Või on see siiski täiemõõduline lennumasin? Ja mis on saanud sinisest planeedist? Teos oli väljas ka viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

Anni Mets (s 1992) õpib Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonnas. Teostas muuhulgas ka maalid Tommy Cashi Kumus toimunud ühisnäitusele Rick Owensiga.

35. Heleliis Hõim

Luumen
2021. Õli lõuendil. 120 × 140
Alghind: 750

Hõimu maalides on alati sees mingi füüsiliselt tunnetatav energia. Ju siis on kunstniku enda käsi selle pintslitõmmetega sinna pannud. Ka praeguse teose puhul on täiesti kindel, et pimeda toa seinal rippudes hakkavad sellesse kätketud luumenid helendama.

Heleliis Hõim (s 1987) on lõpetanud Walesi Cardiffi Kunsti- ja Disainikooli ning õpib Eesti Kunstiakadeemias. Töötab peamiselt õlimaali-, skulptuuri- ja installatsioonitehnikas.

36. Meiu Münt

Tüdruk aknal
2020. Õli lõuendil. 70 × 30
Alghind: 750

Kuigi teos on äärmiselt värviküllane, on see siiski täis igatsust ja nostalgiat. Esmapilgul ehk ei märkagi väikest tüdrukut, kikivarvul aknal, midagi oodates välja vaatamas…

Meiu Münt (s 1972) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna. Ta osaleb näitustel alates 1997. aastast. 2014. aastal omistati talle Ado Vabbe preemia. Tal on toimunud Tartu Kunstimajas isikunäitused aastatel 2011, 2014 ja 2019 ning 2020 ilmus tema loomingut kokkuvõttev raamat „Must ja punane”.

37. Eike Eplik

Suur mamma
2021. Osaliselt glasuuritud keraamika. 59 × 40 × 38
Alghind: 800

Suur mamma saab olema absoluutselt iga ruumi kõige pilkupüüdvam ja kõneainet pakkuvam objekt. Pole täpselt aru saada, kas ta on siia saabunud mõnelt teiselt planeedilt või on arenenud apokalüptilise katastroofi järel, kuid teatud hetkedel liigutab ta vaevumärgatavalt oma jalgu ning maigutab suud. Teos oli osa Epliku mullusest isikunäitusest Tartu Kunstimuuseumis.

Eike Eplik (s 1982) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri. Ta on üks ajavahemikul 2021–2023 kunstnikupalka saavaid autoreid. Eelmisel aastal ilmus tema senist loomingut tutvustav trükis ning toimus isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis, mille eest oli teos looja kategoorias nomineeritud Tartu kultuurikandja tiitlile.

38. Kadri Toom

Nägemisviise perifeeriast. Väimela järve peegeldus
2022. Tsüanotüüpia, monotüüpia ja siiditrükk paberil. Paberi ⌀ 68
Alghind: 800

Oma värvilises graafikas kombineerib Toom väga erinevaid graafikatehnikaid. Tema trükitud lehed on alati äärmiselt intensiivsetes värvides ning sageli pole need nelinurkse kujuga. Pealkiri ei maini, kas antud juhul peegeldab Väimela Mäejärv või Alajärv. Teos oli väljas kunstniku TYPAs toimunud näitusel. Kannab trükinumbrit 1/1.

Kadri Toom (s 1984) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna ning Eesti Kunstiakadeemia graafika magistrantuuri. 2008. aastast on ta õpetanud erinevaid kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Hiljuti nimetas Eesti Vabagraafikute Ühendus Toomi 2021. aasta graafikuks.

39. Margus Kontus

Kohtumine kvantvahuga
2021. Akrüül lõuendil. 150 × 150
Alghind: 888

Maal kujutab inimese kohtumist nähtamatuga. Praeguseni on kvantvahu otsingud läbi kukkunud, eelkõige otsitava maailma väiksuse tõttu, aga kunstnik on selle loonud ja asetanud inimesega vastamisi.

Margus Kontus (s 1987) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti õppekava (MA 2020). Tema loomingut iseloomustab magnetismi mõtestamine läbi kunsti. Kontuse teosed on justkui pisikesed meditatsioonid, mis otsivad seoseid nähtava ja nähtamatu maailma vahel. Aastast 2020 kuulub ta kunstirühmitusse DARKovSKY.

40. Al Paldrok

Kolm lõvi
2015. Eksperimentaalne offset litograafia alumiiniumkomposiidil.
63 × 90
Alghind: 900

Eesti vapilt tuttavateks kolmeks lõviks on seekord kehastunud Al Paldrok, Peeter Allik ja Meeland Sepp. Idee performatiivseks lavastuseks pärineb Allikult, kes Imatra mahajäetud vaimuhaiglas Non Grata totaalses performatiivses keskkonnas „ASYLUM” lõikas patsientide all aastaid olnud poroloonmadratsitest välja Eesti vapi. Fotot katavad skeemid Eesti ajaloo murrangulistest sündmustest ajaloo algusest kuni tänapäevani.

Al Paldrok (s 1969), kes kunstnikuna on tuntud ka nime Anonymous Boh all, on õppinud Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri. Koos Reiu Tüüriga asutas ta 1998. aastal Pärnus Academia Non Grata. Ta on korraldanud linnas ka palju teisi kunstiprojekte ning on üks rahvusvahelise rühmituse Non Grata eestvedajaid.

41. Stanislav Antipov

Promenaad. 2020
2020. Õli orgaliidil. 95 × 153
Alghind: 950

Tegemist on ühtpidi väga ajatu ja teisalt läbi sinise maski väga selgelt määratletava teosega. Kajakas ja (Soomest?) saabuv laev toovad meelde Elkeni kuulsa maali. Kujutatud noortel inimestel on tulevik alles ees ja see on kahtlemata avatum kui aastakümneid tagasi. Kuigi päike loojub, loovad selle toonitud taevas ja veteväli sooja ja suvise tunde.

Stanislav Antipov (s 1976) on Udmurdimaal sündinud kunstnik, kes on hariduse omandanud nii sünnimaal kui Tallinnas. Näitustel on ta osalenud alates 1996. aastast ning ta maalid on realistlikud ja peamiselt soojades toonides.

42. Regina-Mareta Soonsein

Zenzu
2021. Linoolõige ja õlimaal lõuendil. 180 × 50
Alghind: 980

„Zenzu” on sensuaalne jutustus läbi voogavate kujundite. Iga vaataja võib selles leida oma loo ja oma voogavuse. Kunstnik on keskendunud joonele ning sini-punane muster loob kohati optilisi illusioone. Kuigi teos on näiliselt abstraktne, on selles siiski sees mingi selgelt tajutav kehalisus.

Regina-Mareta Soonsein (s 1991) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Hoolimata lühikesest kunstnikuteest on tema joonel põhinevad toonitud linoollõiked äärmiselt äratuntava käekirjaga ning see on viinud ka eduka osalemiseni erinevatel oksjonitel. Ta on muuhulgas saanud Eesti Vabagraafikute Ühenduse aasta uue tulija tiitli.

43. Maryliis Teinfeldt-Grins

Soovmaastik
2021. Tikand. 171 × 121
Alghind: 1000

Tikitud maastik viib rännakule läbi soovide ja unelmate, läbi roosade ja siniste unistuste. Kunstnik on teost luues lähtunud prantsuse ajaloolase ja filosoofi Michel de Certeau ruumiliste lugude ideest, milles kohtuvad omavahel maastik ja loojutustus. Teos on olnud väljas autori hiljutistel isikunäitustel.

Maryliis Teinfeldt-Grins (s 1993) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, Läti Kunstiakadeemias ning hetkel Eesti Kunstiakadeemias. Ta keskendub oma loomingus maastiku lugemise oskusele ja Kadrina murdele, viljeledes peamiselt tikandit, gobelääni ning kirjutades murdekeelset luulet.

44. Enn Tegova

Tartu
2017. Akrüül lõuendil. 89 × 116
Alghind: 1000

Tegemist on kollaažiga Tartu tuntuimatest hoonetest. Rohekassinistes toonides maalile lisab täiesti kummastava hingamise esiplaani Jaani kiriku tornikiivri peegeldav plekk. Kui see maal kuhugi kaugemale viia, on Tartu ja Emajõe hingus alati sinuga!

Enn Tegova (s 1946) on osalenud kunstnikerühmituste Visarid ja Para 89 tegevuses. Ta on õppinud lisaks Tartu Ülikooli Kunstikabinetile ka Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Tegova oli aastatel 1978–2004 Tartu Lastekunstikooli direktor.

45. Kiwa

Mind vaatas ühe lille silm
2017. Akrüül lõuendil. 120 × 100
Alghind: 1000

Juhan Liivi psühhedeelse luulereaga pealkirjastatud maal põhineb autori uuringutel, kuidas tekivad ajus erilised meeleseisundid, nagu unenäod, hallutsinatsioonid, ühtsusekogemused, kummitused jne. Kuna masinad imiteerivad inimesi, tekib küsimus, kuidas nemad näevad kummitusi ja kalduvad kõrvale etteantud normaalsusest. Siin tulebki mängu glitch. Tegu on teadaolevalt ainukese Kiwa lillemaaliga.

Kiwa (s 1975) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri. Ta on interdistsiplinaarne kunstnik ja helilooja, kelle looming on alati käinud erinevatel äärealadel. Alates 2014. a kureerib ta kirjastusplatvormi ;paranoia. Aastatel 2017–2019 oli ta üks riikliku kunstnikupalga saajaid ning tänavu nimetati Tartu 2021. aasta kultuurikandjaks aasta looja kategoorias.

46. Imat Suumann

Luunja katlamaja
2022. Õli lõuendil. 70 × 100
Alghind: 1000

Alati kui räägitakse kohast Mitte-Tartu, on selle peamiseks tunnuseks Luunja katlamaja ja sellest toidetud kasvuhoonete igavikuline kuma. Sinna ongi maandunud see emalaev, milles saabunud tulnukad kõigi tartlaste siseilma mõjutavad. Või on siis tegu tavapärase suumanliku mittekohana, mis lihtsalt on.

Imat Suumann (s 1964) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Suurem osa tema enam kui kolmekümnest isikunäitusest on toimunud Eestis ning peamiselt Tartus. Neist olulisimaks võib pidada 2014. aasta juubelinäitust Tartu Kunstimajas, mille eest pärjati ta ka Tartu

Kultuurikandja aunimetusega teose looja kategoorias. Teiste tunnustuste hulgas on talle määratud Ado Vabbe preemia.

47. Alar Tuul

Spläsh1
2021. Õli lõuendil. 100 × 100
Alghind: 1175

Nii pealkirjalt kui motiivilt meenutab Tuule töö David Hockney ikoonilist maali „The Splash”, kuid antud juhul on tegevus toodud California basseini äärest kodusele Läänemerele. Ruhnu vahet sõitva Runö pardale tõstetud stseen on aga samavõrd kummastav, kuna vaatajale jääb eelnenud sündmus teadmatuks. Kas suvepäev on ikka veel pilvitu või on toimunud midagi traagilist?

Alar Tuul (s 1982) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning oli viimane Tartu Ülikooli maaliosakonna magistriõppe lõpetaja. Hiljuti on tema loomingusse tehnoloogia kõrvale ilmunud popilikud elemendid. 2020. aastal ilmus tema loomingut kokku võttev raamat ning mullu toimus tal Tartu Kunstimajas ühisnäitus koos Mirjam Hinniga.

48. Maria Sidljarevitš

Busy Living
2022. Akrüül ja segatehnika lõuendil. 80 × 120
Alghind: 1200

Kunstniku sõnutsi on maal inspireeritud elu hoovustest, selle igavesest ringkäigust, tõusust ja mõõnast. Maaliruum on tihedalt täidetud, tühjusele kohta ei ole. Näeme värvikirevat seltskonda roosaka päikese alla tegutsemas. Kõikjal on silmad ja miski ei jää märkamatuks.

Maria Sidljarevitš (s 1982) on saanud Eesti Kunstiakadeemiast maalimises nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Aastatel 2015–2018 oli ta Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esinaine. Tema teosed on värvi- ja fantaasiaküllaselt mängulised.

49. Mirjam Hinn

Anonüümne mateeria VII
2021. Akrüül lõuendil. 150 × 130
Alghind: 1200

Hinn on aastate jooksul viinud oma abstraktsionismi täieliku perfektsuseni. Antud juhul on ta asendanud oma tavapärase värviüleminekuga tausta poolläbipaistva tekstiiliga, mistõttu on teos pigem assamblaaž kui maal. Kuid tema pintslitõmbe tunnetus on niivõrd täiuslik, et tühjad pinnad panevad meid seda veelgi enam nautima.

Mirjam Hinn (s 1990) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA) ja Tartu Ülikooli maaliosakonna (MA). Oma loomingus on ta liikunud figuraalkompositsioonidelt üha abstraktsemate teoste suunas. 2019. aastal sai ta AkzoNobeli kunstipreemia. Samal aastal toimus tal isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis ja mullu koos Alar Tuulega Tartu Kunstimaja suures saalis.

50. Helle Vahersalu

Nurgeline seisund
1992. Õli lõuendil. 100 × 120
Alghind: 1500

Vahersalu on üks Eesti järjekindlamaid abstraktsioniste, kellel enamasti küll on maalidesse sisse hiilinud üksikuid reaalse maailma elemente. Ka antud teosel näib olevat aimatav ruumi olemasolu, kuid kompositsioon on siiski vaadeldav täieliku abstraktsioonina. Tegu on tema senini vanima Tartu Kunstioksjonil osalenud teosega.

Helle-Reet Vahersalu-Paris (s 1939) sai hariduse Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Peale lõpetamist tuli ta tagasi Tartusse ning õpetas maali ja kompositsiooni erinevates kunstiõppeasutustes. Vahersalul on olnud üle veerandsaja isikunäituse. 2019. aastal ilmus kunstniku loomingut kokkuvõttev raamat „Helle Vahersalu. Lumi, rooste, värv”.

1. Vahram Muradyan

Teadaanne
2020. Šablooniga aerosoolvärv ja lakk readymade õlimaalil. 48 × 68 (raamiga 59,5 × 79,5)
Alghind: 1

„Teadaande” („Disclaimer”) nutikus seisneb selle sõnademängus. Tagurpidi pööratud readymade õlimaalil ei paista ühtegi tegelast, ent filmide lõputiitritest tuntud šabloontekst sellel viitab vastupidisele.

Vahram Muradyan (s 1983) on Armeeniast pärit Tartus elav illustraator ja graafik. Ta on teinud illustratsioone nii paljudele juhtivatele väljaannetele maailmas (Financial Times, The New York Times, The Washington Post, Wired), kui ka Eesti kultuuriajakirjandusele (Sirp, Müürileht). Tartu Kaubamaja katusel asub Muradyani ja Sveta Bogomolova hiiglaslik maaling „Linnamets”, mis on nähtav ainult õhust.

2. Olev Kuma

Pealkirjata
2020. Akrüül ja õli masoniitplaadil. 120 × 81
Alghind: 1

Esmapilgul ühtlaselt hallina näiv teos muutub lähemal vaatlusel üha mitmekihilisemaks. Esile hakkavad kerkima kujundid, mustrid ja värvid. Kunstnik ise kirjeldab teost kui meditatiivset maali ning päästikut alateadlikku kogemusruumi. Teos oli väljas viimasel Tartu kunsti aastanäitusel ning seda võib eksponeerida nii vertikaalselt kui horisontaalselt.

Olev Kuma (s 1990) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ja maali.

3. Albert Gulk

Jänesed imedepõllul
2016. Grafiit paberil. 29,5 × 42 (raamiga 42 × 52)
Alghind: 50

Klassikalises gulgilikus stiilis joonistusel kujutatud jäneste imedepõld näib olevat mingi postapokalüptiline või tuumakatastroofi järgne tühermaa. Ausalt öeldes, ilma pealkirjata ei oskaks neid olendeid jänesteks pidadagi. Kuid selline see Gulgi imetabane kujutlusvõime kord on. Klaasitud.

Albert Gulk (s 1969) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna. On üks Kursi koolkonna asutajaid ning osaleb näitustel alates 1988. aastast. 2009. aasta Ado Vabbe preemia laureaat. Kaks aastat tagasi toimus tal juubelinäitus Tartu Kunstimajas, mille puhul anti ka välja kogumik „Tasku Gulk”.

4. Marja-Liisa Plats

Rabas
2019. Akvarell paberil. 14,5 × 19,5 (raamiga 23,5 × 32,5)
Alghind: 55

Vaid kahe värvi ja üksikute rohukõrre-kraabetega edasi antud rabamaastik mõjub oma minimalismis väga vahetuna. Selline vähesus on Platsi illustratsioonidele sageli omane ning ka teose näiline tühjus ei suuda vähendada selles peituvat soojust. Klaasitud.

Marja-Liisa Plats (s 1984) on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kuid enam tuntakse teda illustraatorina. Tema pildid kaunistavad enam kui neljakümmet lasteraamatut. Teda on korduvalt mainitud ära Eesti kauneimate raamatute konkursil ning ta on saanud ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia.

5. Urmo Teekivi

Ruska
2019. Pronks, teras. 27,8 × 17,6 × 17,5
Alghind: 100

Käed mõjuvad teostes väga jõuliste sümbolitena, andes edasi tugevaid sõnumeid. Siin võiks tegu olla agressiivse löögi kujutamisega, kuid samas on see ehk hoopis sõbralikult tervituseks välja sirutatud ja ootab vastu sinu (või su külalise) nukke.

Urmo Teekivi (s 1976) jõudis kunsti tegemise juurde suhteliselt hilja, asudes alles 2017. aastal Kõrgemas Kunstikoolis Pallas skulptuuri õppima. Nüüdseks on tal toimunud esimene isikunäitus ning antud teos osales ka viimasel Aparaaditehase Aastanäitusel.

6. Maarit Mälgi

Kärbeste pidusöök
2020. Ofort paberil. 14,5 × 19,5 (raamiga 32 × 36)
Alghind: 100

Humoorikas ofort kärbestest, kel on käimas vorstivõileibadega pidusöök, ent läänelikus kunstiajaloos on kärbestel ka oma sümbolistlik tähendus – nad kujutavad surma või lihalikkuse ja hinge mädanemist. Ka katku ajal käib pidu! Teos on raamitud UV-kindla klaasiga ning kannab tõmmisenumbrit 4/15.

Maarit Mälgi (s 1992) lõpetas eelmisel kevadel Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna. Ta õpetab Tartu Rahvaülikoolis keraamikat. Eelmisel kevadel toimus tal isikunäitus Nooruse galeriis.

7. Eero Ijavoinen

Lind
2019. Värvitud puit, naelad. 33 × 53 × 12
Alghind: 150

Maali kõrval on Ijavoinen viljelenud rohmaka stilisatsiooniga skulptuuri, milles kasutab peamiselt puitu ja leidobjekte, mida aeg mõjutanud on. Enamasti on teoste tinglikkus olemuselt lausa tootemlik. Ka antud juhul on väändunud õunapuu tüvest roostes sulgedega lind pigem vaataja peas kui erksavärvilises materjalis.

Eero Ijavoinen (s 1963) on saanud kunstihariduse Tallinna Pedagoogika Instituudis ning on ise õpetanud maali Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Ta oli ka üks festivali „Aeg. Ruum. Liikumine” eestvedajaid. Tema loomingu abstraktsuses tulevad ilmsiks ingerisoome juured.

8. Toomas Kuusing

Pärlipüüdjad
2020. Linoollõige paberil. 41,5 × 33,5 (raamiga 63,5 × 54)
Alghind: 150

Viisteist muhedat härrasmeest, kellest vähemalt pooled näivad kuuluvat kõrgklassi seltskonda. Kuusing on neid vaadelnud läbi näilise iroonia: kas neil tõesti on vaja püüda pärleid, kui nad on juba (eeldatavalt) rikkad? Eesti ebapärlikarbid on väljasuremise äärel. Klaasitud, tõmmisenumber 2/50.

Toomas Kuusing (s 1976) on õppinud Pärnus Academia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema vahest suurimaks mõjutajaks on olnud esmakordne kokkupuude Peeter Alliku graafiliste lehtedega, mille järel ta otsustas ka ise kätt proovida. Nüüdseks on ta nii tõeline linoollõike meister kui ka tunnustatud maalija. Tema teosed on täis läbi kõverpeegli nähtud elu ning fellinilikult absurdseid situatsioone.

9. Dagmar Martin

Sissevaade
2019. Glasuuritud savi. 27 × 18 × 14
Alghind: 180

Martini käsitsi modelleeritud õõnesvorm jätab vaatajale mitmeid võimalusi tõlgendamiseks. On see mingisugune siseorgan, rakk, kokku kuivav korall, kokkusurutud rooside kuhil või hoopis midagi viiendat? Igal juhul on tegemist äärmiselt dekoratiivse ja pilkupüüdva objektiga!

Dagmar Martin (s 1978) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat.

10. Merlis Lätti

BW #0057
2020. Kuivlabori fotoprint kapaplaadil. 62,5 × 92
Alghind: 200

Mustvalgete loodusfotode kollektsioon kujutab Järvamaal Tammsaare muuseumi lähedal asuvat Kodru raba. Pea ühtlaselt hallides toonides monokroomne maastik on pildistatud eelmise aasta kevadel, mil elu meie ümber oli korraga nii äärmiselt erakordne kui äärmiselt üksluine. Pilk jääb peatuma ja kõik su ümber näib rahunevat. Tiraaž 1/3.

Merlis Lätti (s 1981) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafiat ning pildistab MAKA ja Naturelovers brändide alt.

11. Janne Lias

Süsteem nr 9
2019. Akrüül paberil. 104 × 75
Alghind: 200

Pietmondrianlik värvide, täpikeste ja triipude süsteem, mille igal osakesel näib olevat kindel eesmärk ja tähendus, mille järgi iga värv, triip või täpike täpselt paigutatud on. Klaasitud.

Janne Lias (s 1981) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali ning on varem omandanud Tallinna Tehnikaülikoolist informaatika kraadi, mille mõju tema teostele on sageli ilmne. Antud teos oli osa Liase isikunäitusest „Süsteemid” Tallinnas Stella Soomlaisi stuudios eelmise aasta novembris.

12. Eva Elise Oll

Trump
2018/2020. Segatehnika vineeril. 120 × 57 (raamiga 129 × 66)
Alghind: 200

Trump on kuldjuukseline mees, kelle (teine) keha pole sugugi kuninglik. See on punane, ängistatud ja mõjub raskelt. Kas siinkohal on tegu trumbikaardi raskusega? Teos on vaadeldav mõlemat pidi ning kord võib peal olla Trump, teine kord aga hoopiski Punane Mees. Teos oli väljas viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

Eva Elise Oll (s 1988) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali ja Tartu Ülikoolis kunstiajalugu. Tema tihedalt täismaalitud lõuendid sisaldavad tihti moonutatud perspektiivi ja modernistlikke elemente. Sageli lisab ta maalidele kollaažielementi.

13. Toomas Kuusing

Tartu kodutud hakid
2020. Linoollõige paberil. 44,5 × 55 (raamiga 66 × 75,5)
Alghind: 200

Tartus on pikalt olnud probleeme lärmakate hakkidega, kelle linnast peletamiseks on ette võetud mitmeid lärmakaid ja vastuolulisi samme. Kuid need isendid siin on väga viisakad ja korralikud. Mitte piuksugi ja ka pargipinkidel pole näha iseloomulikke valgeid plekke. Üleslööduna ootavad linnud oma uut kodu. Klaasitud, kannab tõmmisenumbrit 9/50.

Toomas Kuusing (s 1976) on õppinud Pärnus Academia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema vahest suurimaks mõjutajaks on olnud esmakordne kokkupuude Peeter Alliku graafiliste lehtedega, mille järel ta otsustas ka ise kätt proovida. Nüüdseks on ta nii tõeline linoollõike meister kui ka tunnustatud maalija. Tema teosed on täis läbi kõverpeegli nähtud elu ning fellinilikult absurdseid situatsioone.

14. Teele Ülesoo

Kummaline kant
2020. Õli ja süsi lõuendil. 70 × 99,5
Alghind: 220

Kunstnik kirjutab: „Mõni kant on kuidagi kummaline. Aeg oleks justkui seisma jäänud. Samas on kõik kuidagi tuttav ja kodune. Vaated, mida vaadata.” Kuigi maalil ei näi miski olevat määratletav, tekib seda vaadates tõepoolest kõhe tunne. Esmapilgul ühtlane sinine ei luba samas kordagi igavust tunda.

Teele Ülesoo (s 1990) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja osalenud edukalt noore kunsti oksjonitel.

15. Kalli Kalde

Kindaloits
2019. Litograafia ja kõrgtrükk paberil. 64,5 × 45 (raamiga 90 × 65,5)
Alghind: 250

Poolalasti mees, kellel on nii jalad kui käed soojas. Teose keskpunktis on kollased kindad, mille vahelt paistab natuke kelmikas silm, mis samas tekitab seoseid illuminaatide või vabamüürlaste sümboolikaga. Klaasitud, kannab tõmmisenumbrit 4/4.

Kalli Kalde (s 1967) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. On õpetanud nii Tartu Kunstikoolis kui Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Graafika kõrval tegeleb aktiivselt ka maaliga ning on illustreerinud erinevaid raamatuid.

16. Mia Melanie Saar

Hunditurul
2020. Akrüül lõuendil. 55 × 70 (raamiga 66 × 80,5)
Alghind: 275

Saare loomingut ühendavaks jooneks on värviküllus ning kollaažina mõjuvad pinnad ja mustrid. Kajastub mingi seos tihedalt ületöötatud tänavakunsti pannoodega. Tegu on siiski emotsioonidega, mida kunstnik on hetkes tundnud, ning teosed väljendavad seda, mis ta elus parajasti toimub.

Mia Melanie Saar (s 2000) õpib Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maali ning on ennast täiendanud Gruusias Tbilisi Riiklikus Kunstiakadeemias. Eelmisel aastal toimus tema esimene isikunäitus, kus osales ka antud teos.

17. Maret Suurmets Kuura

Päike tõuseb idast ja loojub läände
2020. Akrüül lõuendil. 90 × 80
Alghind: 300

Abstraktne maal, mida ilmestavad tugevad geomeetrilised kompositsioonid ja vormid. Värvide vahel toimub omamoodi mäng ja dünaamika. Teos oli väljas ka viimasel Tartu kunsti aastanäitusel ning tema viimasel isikunäitusel galeriis pART Põltsamaal.

Maret Suurmets Kuura (s 1982) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ning tegutseb maalikunstniku ja kunstiõpetajana. Kunstnikuna viljeleb ta kõige meelsamini abstraktset ekspressionismi.

18. Marta Liisa Koit

Õrn puudutus
2020. Akvarell paberil. Ava 74 × 53 (raamiga 89,5 × 68, 5)
Alghind: 300

Väga sensuaalne akvarell. Lähemal vaatlusel tekib küsimus, kas käsi on surutud vastu tuharaid või puusa? Kas seljas on hele kleit või on füüsiline kontakt vahetu? Külmaks ei jäta see kohe kindlasti kedagi. Kvaliteetsel Fabriano Artistico paberil ja klaasitud.

Marta Liisa Koit (s 1993) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri. Maalimise ja joonistamise kõrval teeb ta ka kujundusi tätoveeringutele ning töötab animatsioonistuudios Imepilt.

19. Maik Kalberg

Kasvuhoone 3
2020. Õli tekstiilil. 73,5 × 100,5
Alghind: 300

Kunstnik seletab: „Maali tegevus toimub kasvuhoones, kus on kolm mustanahalist plikat, kes söövad arbuusi ja kuulavad muusikat. Lisaks on kass kõlaril, kes jälgib koeraomaniku ja koera frisbi-loopimist. Sama jälgivad ka tagaplaanil olevad kaelkirjak ja orangutan, kellel on kõrvaklapid peas. Ja kõik nad on ümbritsetud eri värvi paprikatest ja tomatitest, mis kasvavad läbisegi koos.”

Maik Kalberg (s 1987) on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning tema jaoks on maal universaalne keel ja elu vältimatu osa, mille abil oma sisekosmost kaardistada ja ümbritsevat maailma analüüsida.

20. Maire Aarsalu

Pühajärv
2017. Guašš papil. 38 × 49 (raamiga 47,4 × 58,5)
Alghind: 300

Üldistavad looduvaated on üheks Aarsalu lemmikteemaks. Nagu ka terav ja nurgetine pintslikiri, kust siiski leiab selgeid viiteid Tartule niivõrd iseloomulikule pallaslikule maalikoolile. Veidi üllatuslikult pole pealkirjas sisalduv Pühajärv kesksel kohal nagu seda kujutavatel maalidel tavapärane, vaid paistab suviselt sumeda maastiku taustal puude vahelt. Teos on mattklaasiga.

Maire Aarsalu (s 1961) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Õpetab maalimist Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Konrad Mägi Ateljees.

21. Heikki Leis

Seto naine
2017. Pigmenttindi trükk. 44 × 58 (raamiga 72 × 92)
Alghind: 330

Fotograafia tulekuga muutus ka inimeste arusaam reaalsusest, sest foto sai kujutada seda, mida näiteks maal ei suutnud. Leisi teos mängib reaalsuse ja tõe vahemail – milline siiski oli see elu „vanal” ajal? Või kui palju me peaksime uskuma seda, mida fotod meile edasi öelda tahavad? Osa seeriast „Tõejärgne ajastu”, pildistatud klaasnegatiivile. Klaasitud, tiraaž 5 + 1 AP.

Heikki Leis (s 1973) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselise kunstnikuna. Ta on peamiselt tuntud oma hüperrealistlike joonistustega, kuid on ka avaldanud kaks autori fotosid koondavat raamatut „Afterlife” (2017) ja „Eesti meister” (2018). 2019. aastal toimus tal suur isikunäitus Tartu Kunstimajas ning teda tunnustati Ado Vabbe preemiaga.

22. Stina Leek

AI
2020. Akrüül ja sooda lõuendil. 120 × 100
Alghind: 333

Leegi teoste üheks peamisteks elementideks on laiade piirjoontega stiliseeritult maalitud lilled, nagu on näha ka antud teose taustal. Ta ise ütleb, et tema suureks avastuseks ei pea kirjatähed üldse tähtede moodi välja nägema, mis on igale Ajuokse logo silmanud inimesele kohe mõistetav.

Stina Leek (s 1992) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning on praegu seal õpetajaks. Leek seisab ka kunstnikerühmituse Ajuokse taga, mille tegevuse eest nomineeriti ta tänavusele Tartu kultuurikandja preemiale. Samuti on ta üks siiditrükistuudio Mäshroom eestvedajatest.

23. Juss Heinsalu

Terra-graphs II
2020. Graafika ja savi paberil. Diameeter 25 (raamiga 36 × 32)
Alghind: 360

Heinsalu saviga seotud teosed on väga paeluvad, kuna ta suudab materjali enda jaoks väga huvitaval kombel tööle panna ning jagada saadud emotsioone vaatajaga. Seegi kord kujutab ta leidpaberil savi eriilmelisi mustreid. Siiditrüki tehnikas valminud teos pärineb autori 2020. aastal EKA galeriis toimunud isikunäituselt „Al₂Si₂O₅(OH)₄”.

Juss Heinsalu (s 1991) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga ning on üks Kohila Sümpoosioni korraldajatest. Mullu toimus tal näitus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.

24. Danel Ülper

Augustiöö Narva maanteel
2021. Õli lõuendil. 80 × 100
Alghind: 400

Narva mäe roosa Püha Jüri kirik ja üle tee paistev vana puumaja on laiade pastoossete pintslitõmmetega sumedaks maalitud. Ülperi Tartu vaade jätab mulje, nagu kunstnik ise oleks pärit teisest ajast. Õrnalt postimperssionismi-hõnguline maal annab edasi Tartu sooja, kutsuva ja koduse tunde. Ümarlaua baar on muide vaid ümber nurga!

Danel Ülper (s 1998) on õppinud Tartu Lastekunstikoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Ta kunst on enamasti inspireeritud aegadetagustest pintslitõmmetest ning maalides valitseb väga selgesti tajutav rahu.

25. Lilli-Krõõt Repnau

Tüdruk nutitelefoni valguses
2017. Ofort paberil. 29,5 × 39,5 (raamiga 42 × 53)
Alghind: 400

Mõlemad teosed on väga intiimsed, neis on justkui ainult portreteeritav ja portreteerija. Kunstnik näib vaatlevat lapsi salamisi, neid üles joonistades. Ofortidest õhkub agaateveeberlikku rõhuvust ja melanhooliat. Esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimajas 2019. aasta näitusel „Teispool reaalsust”, hiljem olnud Tallinna XVII Graafikatriennaalil Eesti Kunstimuuseumi preemiatöö ning kuuluvad muusemi kollektsiooni. Neid on eksponeeritud nii Uues Tretjakovi galeriis kui ka Mark Rothko keskuses.

Lilli-Krõõt Repnau (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja animatsiooni. Viimastel aastatel on ta üha enam silma paistnud ka erinevate graafikanäituste kuraatorina.

26. Lilli-Krõõt Repnau

Poiss nutitelefoni ja padjaga
2017. Ofort paberil. 29,5 × 39,5 (raamiga 42 × 53)
Alghind: 400

Mõlemad teosed on väga intiimsed, neis on justkui ainult portreteeritav ja portreteerija. Kunstnik näib vaatlevat lapsi salamisi, neid üles joonistades. Ofortidest õhkub agaateveeberlikku rõhuvust ja melanhooliat. Esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimajas 2019. aasta näitusel „Teispool reaalsust”, hiljem olnud Tallinna XVII Graafikatriennaalil Eesti Kunstimuuseumi preemiatöö ning kuuluvad muusemi kollektsiooni. Neid on eksponeeritud nii Uues Tretjakovi galeriis kui ka Mark Rothko keskuses.

Lilli-Krõõt Repnau (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja animatsiooni. Viimastel aastatel on ta üha enam silma paistnud ka erinevate graafikanäituste kuraatorina.

27. Regina-Mareta Soonsein

Animaalia V
2020. Linoollõige lõuendil. 100 × 70
Alghind: 400

Soonseina suuremõõtmelised linoollõiked pakuvad tihti mõtlemisainet, sest väänlevatest joontest kujutatava leidmine pole sugugi lihtne. Mis asi on see, mida seekord näed? Ka antud töö puhul viitaks pealkiri justkui millelegi loomalikule, ent silm peab selle alles leidma…

Regina-Mareta Soonsein (s 1991) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Hoolimata lühikesest kunstnikuteest on tema joonel põhinevad mustvalged linoollõiked äärmiselt äratuntava käekirjaga ning see on viinud ka eduka osalemiseni Tartu noore kunsti oksjonitel. Ta on muuhulgas saanud Eesti Vabagraafikute Ühenduse aasta uue tulija tiitli.

28. Timo Kähara

Analüüsi seda
2020. Õli lõuendil. 100 × 80 (raamiga 104,5 × 84,5)
Alghind: 400

Monokroomse ja realistliku Freudi taga on väga lihtsad ja stiliseeritud kujundid, mis võivad tähendada just seda, mida vaataja neisse loeb. Samas mõjub kogu teos irooniliselt, kuna nii kujundid kui pealkiri näivad väljakutsena psühhoanalüüsile.

Timo Kähara (s 1981) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia- ja reklaamikunsti. Ta on peamiselt tuntud oma hüperrealistlikke portreede poolest.

29. Koidu Laur

Klaaspärlimäng
2021. Akrüül lõuendil. 55 × 46 (raamiga 59,3 × 50)
Alghind: 400

Lauri soojad ja pehmed värvid vahelduvad väga sujuvalt ja kaunilt. „Klaaspärlimängu“ puhul polegi nii kindel, kas tegu on värviliste klaaspärlite või lillekimbuga, mis paistavad läbi märja ja uduse klaasi, viies mõtted suvevihmale. Või on need hoopiski väikesed värvilised rakukesed Petri tassis?

Koidu Laur (s 1955) alustas kunstiõpinguid 1980ndatel Tartu Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursustel, kuid on alates 2009. aastast olnud seotud Konrad Mägi Ateljeega. Laur on aktiivselt tegelenud ka viltimistehnikaga.

30. Margit Lõhmus

Pealispind
2021. Õli lõuendil. 180 × 110
Alghind: 450

Troopilise hõnguga „Pealispind” kutsub vaatajat aina lähemale, uurima, mis peitub ühe lehekihi all, siis teise, kolmanda, neljanda… Punaste, siniste ja roheliste toonide vaheldumine mõjub harmooniliselt ja süstematiseeritult. Kodusel seinal viiks mõtted kiirelt troopikale.

Margit Lõhmus (s 1985) on küll õppinud nii Tartu Ülikoolis kui Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti, kuid on näitusesaalidest tuttav pigem fotode ja videotega. Tema kogumik „Sterne: Jutud 2002–2019” oli eelmisel aastal nomineeritud Kultuurkapitali aastapreemiale proosa kategoorias.

31. Meiu Münt

Punane roos
2021. Õli lõuendil. 50 × 30
Alghind: 500

Kuldsel taustal punase parukaga hele kolp või valget kolbalikku meiki kandev naine viib kohe mõtted Mehhiko surnutepäevale. Püha tähistamise juurde kuuluvad kolbad ehk calaverad on levinud nii maskide kui suhkrukommidena ning inspireerinud kümneid ja sadu loojaid. Üheks neist ongi Münt, kes esitles oma seeriat „La Calavera” eelmisel sügisel tARTu poes.

Meiu Münt (s 1972) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna. Ta osaleb näitustel alates 1997. aastast. 2014. aastal omistati talle Ado Vabbe preemia. Tal on toimunud Tartu Kunstimajas isikunäitused aastatel 2011, 2014 ja 2019. Mullu ilmus tema loomingut kokkuvõttev raamat „Must ja punane”.

32. Gertrud Kinna

Suu kinni, süda jahtub ära!
2020. Kips vineeril. 80 × 120
Alghind: 500

Kunstnik ise kirjeldab teost kui mingisugust mälestust lapsepõlvest, kus meie vanavanemad või miks ka mitte vanemad käskisid suu kinni hoida, sest muidu jahtub süda ära. Ent teos on aktuaalne ka koroonaajal, sest katmata suuga ning eriti veel lahtise suuga ei tasu küll oma nina kuskile toppida. Õnneks neil kujudel katmist vajavat nina niikuinii ei ole.

Gertrud Kinna (s 1992) lõpetas eelmisel kevadel Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna ning antud teos oli osa tema lõputööde komplektist „Kodeeritud mälupildid”.

33. Peeter Krosmann

Barlova
2020. Õli lõuendil. 70 × 90 (raamiga 74 × 94)
Alghind: 500

Nagu teose nimigi ütleb, on sellel kujutatud suvine õhtupoolik Barlova nimelise lokaali väliterrassil Karlovas. Krosmann on ka seekord suutnud tabada tartulikku rahu ja vaikust, kuigi erinevalt tavapärasest on ta seekord lisanud pildile ka inimesed: maali keskel istub alati rõõmsameelne baariomanik Simone Itaaliast.

Peeter Krosmann (s 1971) on õppinud Konrad Mägi Ateljees, Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja Läti Kunstiakadeemias. Enda sõnutsi on tema värvide nägemise oskus pärit Kaja Kärnerilt ja Heldur Viireselt. Ta on õpetanud Tartu Kunstikoolis, Tartu Rahvaülikoolis ja Mägi Ateljees. Viimased kaks aastat elab ja töötab Kaunases.

34. Liisa Kruusmägi

Pika rohu sees
2019. Akrüül lõuendil. 80 × 60
Alghind: 600

Praeguseks on Kruusmägi kergelt illustratsioonilik maalistiil tuntud juba igale kunstihuvilisele. Tema maalidel on juhuslikud hetked elust, kuid enamasti on neis kätketud midagi idüllilist. Ka antud teosel kujutatud veinimekkimine ei toimu Eestis, vaid kusagil kaugemas mägises paigas. Sellise pildiga koduseinal pole lennupileteid vajagi!

Liisa Kruusmägi (s 1988) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias joonistamist ja maali ning on nõutud illustraator. Ta on ennast muuhulgas täiendanud maailmakuulsas Rhode Island Schools of Designis.

35. Kiwa

Rastergirl Glittergirl
2016. Akrüül ja glitter lõuendil. 92,5 × 72,5
Alghind: 625

Kunstnik kommenteerib: „Läbi rasterfiltri maalitud tüdruku portree, kes ajab suust välja glitterit. Rastri täpp-täpihaaval maalimise masinlikule lähenemisele ja võõrandavale meediafiltrile on kontrastiks suust voolav sädelus, mis samuti koosneb väikestest sädelevatest täppidest ja annab masinlikkusele elu.”

Kiwa (s 1975) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri. Ta on interdistsiplinaarne kunstnik ja helilooja, kelle looming on alati käinud erinevatel äärealadel. Alates 2014. a kureerib ta kirjastusplatvormi ;paranoia. Aastatel 2017–2019 oli ta üks riikliku kunstnikupalga saajaid. 2015. a toimus tema seni suurim isikunäitus „Autoportree tundmatuna” Tartu Kunstimuuseumis.

36. Mihkel Maripuu

Enigma
2021. Akrüül lõuendil. 111 × 85,7
Alghind: 650

Teosel kohtuvad isegi pea maalilisusse kalduvad lohakad pintslitõmbed ja külmalt nüüdisaegne interneti-esteetika. Maripuu maailmad ning neis toimuv on enamasti hermeetiliselt suletud, kuid hoolimata näilisest minimalismist on neis siiski piisavalt pidepunkte, et jätta vaatajale võimalusi tõlgendusteks. Pealkiri näikse ju samas siiski viitavat sellele, et täpse tõeni jõudmine on raskendatud. Õnneks pole seda nautimiseks vajagi!

Mihkel Maripuu (s 1987) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna (BA) ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maalikunsti osakonna (MA). Tema loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka füüsiline ja heliline platvorm. Mullu toimus Maripuul koos Laiviga ühisnäitus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.

37. Enn Tegova

Kartuliidu … mängud
1992. Õli ja tempera papil. 49,7 × 34,3
Alghind: 700

Tegova on üks Eesti järjekindlamaid sürrealiste ning antud teos (oksjoni vanim) pärineb tema pea sügavaimast para-perioodist. Pildil peaks olema justkui kirjeldatud kartulit ning maali tagused tekstid lubavad aimata ka porgandit, kuid samas sisaldub selles kõiges midagi mänguliselt falloslikku. Aga eks idud viitagi uue elu sünnile…

Enn Tegova (s 1946) on osalenud kunstnikerühmituste Visarid ja Para 89 tegevuses. Ta on õppinud lisaks Tartu Ülikooli Kunstikabinetile ka Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Ta oli aastatel 1978–2004 Tartu Lastekunstikooli direktor.

38. Siiri Jüris

Kontakt I
2020. Akrüül lõuendil. 120 × 120
Alghind: 750

Jürise mitmekihilistel pastoossetel maalidel kujutatud kehad jäävad suuresti vahepealsusse mänglema: kohati on need realistlikud ja figuratiivsed, kohati aga abstraktsed ja mittefiguratiivsed, suunates vaataja pilku erinevatesse tasanditesse süüvima. Antud teosel on pealkirjas olev kontakt ilmselge. Teos oli üleval Jürise ja Kaspars Brambergsi mullusel ühisnäitusel „Kontakt” Valga Muuseumis.

Siiri Jüris (s 1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning omandanud Tartu Ülikooli maaliosakonnas nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Praegu õpib ta Rootsi Kuninglikus Kunstiinstituudis. 2019. aastal oli ta üks Young Painter Prize’i finaliste ja praegu on tal Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud isikunäitus.

39. Mall Nukke

Lateks-roos
2019. Õli lõuendil. 100 × 100
Alghind: 750

Sünge fotorealistlik lateks-roos, mis võiks vaataja silme all iga hetk uuesti tavaliseks siledaks lateksiks transformeeruda. Kui päris roosid võivad looduses moonduda, siis miks mitte ka tehislilled? Lateks on oluliseks aineseks kunstniku loomingus alates tema 2014. aasta isikunäitusest „N-aine”.

Mall Nukke (s 1964) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat, kuid on peamiselt tuntud kollaažimeistri ja maalijana. Viimastel aastatel on ta üha enam tegelenud hüperrealismi ning erinevate pindade ja materjalide kujutamisega.

40. Enn Põldroos

Mis need köied meida köitvad, mis need ohjad meida hoidvad
2020. Digimaaling lõuendil. 80 × 105,5
Alghind: 800

Põldroos tegeleb üha enam oma varasemate teoste digitaalse remiksimisega. Ka seekord on kolmele köit hoidvale pruunis koloriidis alasti mehele maalilt „Köis” nägude asemele lisatud teosed „Tema” ja „Nemad” ning autoportree „Superego”. Hiljem on Mart Saare „Leelos” sõnad: „Ihkame ju ikkest lahti, orjusest ju päästa tahaks.” Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

Enn Põldroos (s 1933) lõpetas 1958. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning teda on alates sellest ajast peetud järjepidevalt üheks Eesti esimaalijaks. Kuigi tema stiil on aastate jooksul kõvasti muutunud, on selles alati säilinud põldroosilikud, äratuntavad elemendid. Olles täitnud muuhulgas õppejõu, Eesti Kunstnike Liidu esimehe ning poliitiku rolle, on teda maalikunstniku karjääri jooksul pärjatud kõigi olulisemate preemiatega. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

41. Siim-Tanel Annus

Rist
2020. Akrüül vineeril. 62,5 × 58
Alghind: 800

Annuse reljeefset akrüülmaali esindav teos kujutab justkui puhtast valgusest risti. Või on need ehk lõiked tähtede trajektooridest taevakaarel? Sirgete joonte kihiline obsessiivsus viib mõtted näiliselt meditatiivsele protsessile. Teos on keskne osa üheksast maalist koosnevas sarjas „Trips traps trull”.

Siim-Tanel Annus (s 1960) õppis Tõnis Vindi stuudios ja hiljem kunstiajalugu Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud nii gaafika, maali kui performance’iga, olles üks viimase järjepidevamaid esmaviljelejaid Eestis.

42. Maria Sidljarevitš

Sayuri poseerimas koos tühjusega
2020. Õli lõuendil. 90 × 63
Alghind: 850

Kunstnik seletab: „Minu tööd asetsevad reaalsuse ja paranoia, metafoori ja võimalikkuse vahelises maailmas. Olen loonud neid jaapanlike maale intuitiivselt, võttes aluseks internetist juhuslikult leitud pildid Jaapani tüdrukutest, kelle näod mind kõnetasid. Neis avaneb mulle loodusjõud ja mõistetamatu sügavus. Nad on justkui ajamere peegeldus, mis on tardunud oma liikumatuses.”

Maria Sidljarevitš (s 1982) on saanud Eesti Kunstiakadeemiast maalimises nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Aastatel 2015–2018 oli ta Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esimees. Tema teosed on värvi- ja fantaasiaküllaselt mängulised.

43. Edgar Tedresaar

Meditatiivne maastik I
2014. Pigmenteeritud lõuend. 150 × 100
Alghind: 888

Abstraktne maal väljendab ennast peamiselt värviga, kuid antud juhul on Tedresaar eemaldanud kogu protsessist ühe oma käepikenduse: pintsli. Selle asemel konstrueerib ta värvitud lõuendist maale peaaegu nagu skulptor, tuues seeläbi teostesse sisse väga nauditava sügavuse. Teos oli väljas kunstniku 2014. aasta isikunäitusel Tartu Kunstimuuseumis.

Edgar Tedresaar (s 1984) on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tahvelmaalide tegemise kõrval on Tedresaar koos rühmitusega Piiritus üks hinnatumaid seinamaalingute teostajaid Eestis. 2019. aastal toimus tal koos Sten Saaritsaga ühisnäitus „Must kuld” Tallinna Linnagaleriis.

44. Johanna Mudist

Punase rõnga mütoloogia
2020. Õli lõuendil. 120 × 100
Alghind: 900

Mudistil on alati väga pehme ja isegi romantiline pintsli- ja värvikiri. Kuigi tema maale täidavad enamasti nimetud tegelased, kes kehastavad rolle autori omamütoloogias, on Mudisti loomingus alati olnud kohta ka abstraktsetele teostele. Nende maaliline lähenemine on küll sarnane, kuid mingisuguste narratiivide leidmine, millele antud pealkiri justkui viitaks, ei näi eriti lihtsa ülesandena.

Johanna Mudist (snd 1991) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias maali. Ta on ennast erialaselt täiendanud õppides Soomes ja Poolas. Eelmisel aastal toimus tal joonistuste isikunäitus Tartu Kunstimaja väikeses saalis.

45. Saskia Järve

Kutse
2016. Õli lõuendil. 100 × 120
Alghind: 900

Maal valmis Saskia Järve isiknäituseks „Mälu kaob II”, mis toimus 2017. aastal Tallinna Linnagaleriis. Näitus rääkis mälestuste moondumisest, keskendudes seejuures kollektiivsele mälule. „Ristid” tätoveeritakse põhiliselt vasaku käe sõrmenukkidele: rist tähendab karistatust kohtu poolt, kriips näitab seda, mitu korda on karistatud ühe ja sama teo eest. Venekeelne sõna „CEBEP” koos päikesekiirtega tätoveeritakse vasakpoolsele käeseljale ja tähistab seda, et isik kandis karistust põhjas.

Saskia Järve (s 1979) on õppinud maali Eesti Kunstiakadeemias. Tema realistlikud, sageli monokroomsetes ja helesinistes toonides figuraalmaalid tegelevad palju mälu temaatikaga, keskendudes inimloomuse keerukusele ja psühholoogiale.

46. Kadri Toom

Tormine metall
2020. Tsüanotüüpia, monotüüpia ja siiditrükk paberil. 78 × 78 (raamiga 80 × 80)
Alghind: 960

Teos kuulub graafikaseeriasse „Pakendatud linnad”, mis peegeldab kiirelt kasvavate linnade uusarendusprojekte. Pooleliolevate majade vaikelu ja valmimist jälgides on tekkinud visuaalid, mis kõnelevad kummastusest, tühjusest, suletusest, kordusest ja vaikusest. Teos oli väljas ka hiljutisel samanimelisel isikunäitusel Rüki galeriis Viljandis.

Kadri Toom (s 1984) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna ning Eesti Kunstiakadeemia graafika magistrantuuri. 2008. aastast on ta õpetanud erinevaid kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

47. Alar Tuul

Näed täna õhtul hea välja
2020. Õli lõuendil. 100 × 105
Alghind: 1010

Mis oleks juhtunud, kui Peegel oleks Kurjale Kuningannale öelnud seda, mida ta kuulda tahtis? Aga mis siis, kui kuninganna on tegelikult kiilas küborg ja peegel suhtleb vaid emotikonide keeles? Selles pildis on nii viiteid Tuult alati hurmanud eelmise sajandi keskpaiga teadusliku fantastika maailmadele kui pärnalikule absurdianimatsioonile.

Alar Tuul (s 1982) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning oli viimane Tartu Ülikooli maaliosakonna magistriõppe lõpetaja. Oma loomingus kasutab Tuul bad painting laadis lähenemist ning tööstuslikke värve. Hiljuti on tema loomingusse tehnoloogia kõrval ilmunud popilikud elemendid. Mullu ilmus tema loomingut kokku võttev raamat.

48. Mirjam Hinn

Analüütiline poeem
2019. Akrüül lõuendil. 130 × 200
Alghind: 1500

Hinni värvikirevad abstraktsed maalid küsivad vaataja pilgu kohe endale. Heledal ja läbikumaval teosel olevad tardunud kujutised lausa nõuavad, et need üks haaval läbi uuritaks, avastades neist igaühes peidus olev erinev energia.

Mirjam Hinn (s 1990) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA) ja Tartu Ülikooli maaliosakonna (MA). Oma loomingus on ta liikunud figuraalkompositsioonidelt üha abstraktsemate teoste suunas. 2019. aastal sai ta AkzoNobeli kunstipreemia ning sama aasta lõpus toimus sarja „Noor Tartu” raames tema isikunäitus „Kõrgepinge” Tartu Kunstimuuseumis, kus oli eksponeeritud ka antud teos.

49. Imat Suumann

Võrniku liin
2021. Õli lõuendil. 70 × 80
Alghind: 1500

Suumann maalib enamasti tühjust. Kunstniku enda arvates on tühjus vaimu toitev. Samas on see juba olnud aegadest tiine tühjus, kus elatud elud ja kuhtunud võimalused täidavad pildiruumi. Suumanni maalitud kohad on reaalsete paikade arhetüübid ja neis peitub algse ruumi ülim essents. Sellist kohta nagu Võrniku Eestis ei eksisteeri, kuid sealne liin on kindlasti tühjust täis.

Imat Suumann (s 1964) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Suurem osa tema enam kui kolmekümnest isikunäitusest on toimunud Eestis ning peamiselt Tartus. Neist olulisimaks võib pidada 2014. aasta juubelinäitust Tartu Kunstimajas, mille eest pärjati ta ka Tartu Kultuurikandja aunimetusega teose looja kategoorias. Teiste tunnustuste hulgas on talle määratud Ado Vabbe preemia.

50. Helle Vahersalu

Saadetud
2004. Õli lõuendil. 120 × 140
Alghind: 1500

Vahersalu on sündinud raudteede sõlmpunktis Tapal. Nõukaaegsete raudteede paratamatuks koostisosaks olid roostetavad masuuditsisternid, mis lõpututeks tundideks ülesõidukohad manööverdamisega kinni panid. Ainus asi, mida sellisel puhul teha, on lugeda vaguneid ja neile kirjutatud numbreid. Vahersalul valmis neist terve seeria.

Helle Vahersalu (s 1939) sai hariduse Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Peale lõpetamist tuli ta tagasi Tartusse ning õpetas maali ja kompositsiooni erinevates kunstiõppeasutustes. Vahersalul on olnud üle veerandsaja isikunäituse. Kunstniku loomingut kokkuvõtvas raamatus „Helle Vahersalu. Lumi, rooste, värv” on ära toodud ka antud teos.