Oksjon 2021

1. Vahram Muradyan

Teadaanne
2020. Šablooniga aerosoolvärv ja lakk readymade õlimaalil. 48 × 68 (raamiga 59,5 × 79,5)
Alghind: 1

„Teadaande” („Disclaimer”) nutikus seisneb selle sõnademängus. Tagurpidi pööratud readymade õlimaalil ei paista ühtegi tegelast, ent filmide lõputiitritest tuntud šabloontekst sellel viitab vastupidisele.

Vahram Muradyan (s 1983) on Armeeniast pärit Tartus elav illustraator ja graafik. Ta on teinud illustratsioone nii paljudele juhtivatele väljaannetele maailmas (Financial Times, The New York Times, The Washington Post, Wired), kui ka Eesti kultuuriajakirjandusele (Sirp, Müürileht). Tartu Kaubamaja katusel asub Muradyani ja Sveta Bogomolova hiiglaslik maaling „Linnamets”, mis on nähtav ainult õhust.

2. Olev Kuma

Pealkirjata
2020. Akrüül ja õli masoniitplaadil. 120 × 81
Alghind: 1

Esmapilgul ühtlaselt hallina näiv teos muutub lähemal vaatlusel üha mitmekihilisemaks. Esile hakkavad kerkima kujundid, mustrid ja värvid. Kunstnik ise kirjeldab teost kui meditatiivset maali ning päästikut alateadlikku kogemusruumi. Teos oli väljas viimasel Tartu kunsti aastanäitusel ning seda võib eksponeerida nii vertikaalselt kui horisontaalselt.

Olev Kuma (s 1990) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafilist disaini ja maali.

3. Albert Gulk

Jänesed imedepõllul
2016. Grafiit paberil. 29,5 × 42 (raamiga 42 × 52)
Alghind: 50

Klassikalises gulgilikus stiilis joonistusel kujutatud jäneste imedepõld näib olevat mingi postapokalüptiline või tuumakatastroofi järgne tühermaa. Ausalt öeldes, ilma pealkirjata ei oskaks neid olendeid jänesteks pidadagi. Kuid selline see Gulgi imetabane kujutlusvõime kord on. Klaasitud.

Albert Gulk (s 1969) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna. On üks Kursi koolkonna asutajaid ning osaleb näitustel alates 1988. aastast. 2009. aasta Ado Vabbe preemia laureaat. Kaks aastat tagasi toimus tal juubelinäitus Tartu Kunstimajas, mille puhul anti ka välja kogumik „Tasku Gulk”.

4. Marja-Liisa Plats

Rabas
2019. Akvarell paberil. 14,5 × 19,5 (raamiga 23,5 × 32,5)
Alghind: 55

Vaid kahe värvi ja üksikute rohukõrre-kraabetega edasi antud rabamaastik mõjub oma minimalismis väga vahetuna. Selline vähesus on Platsi illustratsioonidele sageli omane ning ka teose näiline tühjus ei suuda vähendada selles peituvat soojust. Klaasitud.

Marja-Liisa Plats (s 1984) on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kuid enam tuntakse teda illustraatorina. Tema pildid kaunistavad enam kui neljakümmet lasteraamatut. Teda on korduvalt mainitud ära Eesti kauneimate raamatute konkursil ning ta on saanud ka Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia.

5. Urmo Teekivi

Ruska
2019. Pronks, teras. 27,8 × 17,6 × 17,5
Alghind: 100

Käed mõjuvad teostes väga jõuliste sümbolitena, andes edasi tugevaid sõnumeid. Siin võiks tegu olla agressiivse löögi kujutamisega, kuid samas on see ehk hoopis sõbralikult tervituseks välja sirutatud ja ootab vastu sinu (või su külalise) nukke.

Urmo Teekivi (s 1976) jõudis kunsti tegemise juurde suhteliselt hilja, asudes alles 2017. aastal Kõrgemas Kunstikoolis Pallas skulptuuri õppima. Nüüdseks on tal toimunud esimene isikunäitus ning antud teos osales ka viimasel Aparaaditehase Aastanäitusel.

6. Maarit Mälgi

Kärbeste pidusöök
2020. Ofort paberil. 14,5 × 19,5 (raamiga 32 × 36)
Alghind: 100

Humoorikas ofort kärbestest, kel on käimas vorstivõileibadega pidusöök, ent läänelikus kunstiajaloos on kärbestel ka oma sümbolistlik tähendus – nad kujutavad surma või lihalikkuse ja hinge mädanemist. Ka katku ajal käib pidu! Teos on raamitud UV-kindla klaasiga ning kannab tõmmisenumbrit 4/15.

Maarit Mälgi (s 1992) lõpetas eelmisel kevadel Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna. Ta õpetab Tartu Rahvaülikoolis keraamikat. Eelmisel kevadel toimus tal isikunäitus Nooruse galeriis.

7. Eero Ijavoinen

Lind
2019. Värvitud puit, naelad. 33 × 53 × 12
Alghind: 150

Maali kõrval on Ijavoinen viljelenud rohmaka stilisatsiooniga skulptuuri, milles kasutab peamiselt puitu ja leidobjekte, mida aeg mõjutanud on. Enamasti on teoste tinglikkus olemuselt lausa tootemlik. Ka antud juhul on väändunud õunapuu tüvest roostes sulgedega lind pigem vaataja peas kui erksavärvilises materjalis.

Eero Ijavoinen (s 1963) on saanud kunstihariduse Tallinna Pedagoogika Instituudis ning on ise õpetanud maali Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Ta oli ka üks festivali „Aeg. Ruum. Liikumine” eestvedajaid. Tema loomingu abstraktsuses tulevad ilmsiks ingerisoome juured.

8. Toomas Kuusing

Pärlipüüdjad
2020. Linoollõige paberil. 41,5 × 33,5 (raamiga 63,5 × 54)
Alghind: 150

Viisteist muhedat härrasmeest, kellest vähemalt pooled näivad kuuluvat kõrgklassi seltskonda. Kuusing on neid vaadelnud läbi näilise iroonia: kas neil tõesti on vaja püüda pärleid, kui nad on juba (eeldatavalt) rikkad? Eesti ebapärlikarbid on väljasuremise äärel. Klaasitud, tõmmisenumber 2/50.

Toomas Kuusing (s 1976) on õppinud Pärnus Academia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema vahest suurimaks mõjutajaks on olnud esmakordne kokkupuude Peeter Alliku graafiliste lehtedega, mille järel ta otsustas ka ise kätt proovida. Nüüdseks on ta nii tõeline linoollõike meister kui ka tunnustatud maalija. Tema teosed on täis läbi kõverpeegli nähtud elu ning fellinilikult absurdseid situatsioone.

9. Dagmar Martin

Sissevaade
2019. Glasuuritud savi. 27 × 18 × 14
Alghind: 180

Martini käsitsi modelleeritud õõnesvorm jätab vaatajale mitmeid võimalusi tõlgendamiseks. On see mingisugune siseorgan, rakk, kokku kuivav korall, kokkusurutud rooside kuhil või hoopis midagi viiendat? Igal juhul on tegemist äärmiselt dekoratiivse ja pilkupüüdva objektiga!

Dagmar Martin (s 1978) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat.

10. Merlis Lätti

BW #0057
2020. Kuivlabori fotoprint kapaplaadil. 62,5 × 92
Alghind: 200

Mustvalgete loodusfotode kollektsioon kujutab Järvamaal Tammsaare muuseumi lähedal asuvat Kodru raba. Pea ühtlaselt hallides toonides monokroomne maastik on pildistatud eelmise aasta kevadel, mil elu meie ümber oli korraga nii äärmiselt erakordne kui äärmiselt üksluine. Pilk jääb peatuma ja kõik su ümber näib rahunevat. Tiraaž 1/3.

Merlis Lätti (s 1981) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis fotograafiat ning pildistab MAKA ja Naturelovers brändide alt.

11. Janne Lias

Süsteem nr 9
2019. Akrüül paberil. 104 × 75
Alghind: 200

Pietmondrianlik värvide, täpikeste ja triipude süsteem, mille igal osakesel näib olevat kindel eesmärk ja tähendus, mille järgi iga värv, triip või täpike täpselt paigutatud on. Klaasitud.

Janne Lias (s 1981) õpib Eesti Kunstiakadeemias maali ning on varem omandanud Tallinna Tehnikaülikoolist informaatika kraadi, mille mõju tema teostele on sageli ilmne. Antud teos oli osa Liase isikunäitusest „Süsteemid” Tallinnas Stella Soomlaisi stuudios eelmise aasta novembris.

12. Eva Elise Oll

Trump
2018/2020. Segatehnika vineeril. 120 × 57 (raamiga 129 × 66)
Alghind: 200

Trump on kuldjuukseline mees, kelle (teine) keha pole sugugi kuninglik. See on punane, ängistatud ja mõjub raskelt. Kas siinkohal on tegu trumbikaardi raskusega? Teos on vaadeldav mõlemat pidi ning kord võib peal olla Trump, teine kord aga hoopiski Punane Mees. Teos oli väljas viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

Eva Elise Oll (s 1988) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali ja Tartu Ülikoolis kunstiajalugu. Tema tihedalt täismaalitud lõuendid sisaldavad tihti moonutatud perspektiivi ja modernistlikke elemente. Sageli lisab ta maalidele kollaažielementi.

13. Toomas Kuusing

Tartu kodutud hakid
2020. Linoollõige paberil. 44,5 × 55 (raamiga 66 × 75,5)
Alghind: 200

Tartus on pikalt olnud probleeme lärmakate hakkidega, kelle linnast peletamiseks on ette võetud mitmeid lärmakaid ja vastuolulisi samme. Kuid need isendid siin on väga viisakad ja korralikud. Mitte piuksugi ja ka pargipinkidel pole näha iseloomulikke valgeid plekke. Üleslööduna ootavad linnud oma uut kodu. Klaasitud, kannab tõmmisenumbrit 9/50.

Toomas Kuusing (s 1976) on õppinud Pärnus Academia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema vahest suurimaks mõjutajaks on olnud esmakordne kokkupuude Peeter Alliku graafiliste lehtedega, mille järel ta otsustas ka ise kätt proovida. Nüüdseks on ta nii tõeline linoollõike meister kui ka tunnustatud maalija. Tema teosed on täis läbi kõverpeegli nähtud elu ning fellinilikult absurdseid situatsioone.

14. Teele Ülesoo

Kummaline kant
2020. Õli ja süsi lõuendil. 70 × 99,5
Alghind: 220

Kunstnik kirjutab: „Mõni kant on kuidagi kummaline. Aeg oleks justkui seisma jäänud. Samas on kõik kuidagi tuttav ja kodune. Vaated, mida vaadata.” Kuigi maalil ei näi miski olevat määratletav, tekib seda vaadates tõepoolest kõhe tunne. Esmapilgul ühtlane sinine ei luba samas kordagi igavust tunda.

Teele Ülesoo (s 1990) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja osalenud edukalt noore kunsti oksjonitel.

15. Kalli Kalde

Kindaloits
2019. Litograafia ja kõrgtrükk paberil. 64,5 × 45 (raamiga 90 × 65,5)
Alghind: 250

Poolalasti mees, kellel on nii jalad kui käed soojas. Teose keskpunktis on kollased kindad, mille vahelt paistab natuke kelmikas silm, mis samas tekitab seoseid illuminaatide või vabamüürlaste sümboolikaga. Klaasitud, kannab tõmmisenumbrit 4/4.

Kalli Kalde (s 1967) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. On õpetanud nii Tartu Kunstikoolis kui Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Graafika kõrval tegeleb aktiivselt ka maaliga ning on illustreerinud erinevaid raamatuid.

16. Mia Melanie Saar

Hunditurul
2020. Akrüül lõuendil. 55 × 70 (raamiga 66 × 80,5)
Alghind: 275

Saare loomingut ühendavaks jooneks on värviküllus ning kollaažina mõjuvad pinnad ja mustrid. Kajastub mingi seos tihedalt ületöötatud tänavakunsti pannoodega. Tegu on siiski emotsioonidega, mida kunstnik on hetkes tundnud, ning teosed väljendavad seda, mis ta elus parajasti toimub.

Mia Melanie Saar (s 2000) õpib Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maali ning on ennast täiendanud Gruusias Tbilisi Riiklikus Kunstiakadeemias. Eelmisel aastal toimus tema esimene isikunäitus, kus osales ka antud teos.

17. Maret Suurmets Kuura

Päike tõuseb idast ja loojub läände
2020. Akrüül lõuendil. 90 × 80
Alghind: 300

Abstraktne maal, mida ilmestavad tugevad geomeetrilised kompositsioonid ja vormid. Värvide vahel toimub omamoodi mäng ja dünaamika. Teos oli väljas ka viimasel Tartu kunsti aastanäitusel ning tema viimasel isikunäitusel galeriis pART Põltsamaal.

Maret Suurmets Kuura (s 1982) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna ning tegutseb maalikunstniku ja kunstiõpetajana. Kunstnikuna viljeleb ta kõige meelsamini abstraktset ekspressionismi.

18. Marta Liisa Koit

Õrn puudutus
2020. Akvarell paberil. Ava 74 × 53 (raamiga 89,5 × 68, 5)
Alghind: 300

Väga sensuaalne akvarell. Lähemal vaatlusel tekib küsimus, kas käsi on surutud vastu tuharaid või puusa? Kas seljas on hele kleit või on füüsiline kontakt vahetu? Külmaks ei jäta see kohe kindlasti kedagi. Kvaliteetsel Fabriano Artistico paberil ja klaasitud.

Marta Liisa Koit (s 1993) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis skulptuuri. Maalimise ja joonistamise kõrval teeb ta ka kujundusi tätoveeringutele ning töötab animatsioonistuudios Imepilt.

19. Maik Kalberg

Kasvuhoone 3
2020. Õli tekstiilil. 73,5 × 100,5
Alghind: 300

Kunstnik seletab: „Maali tegevus toimub kasvuhoones, kus on kolm mustanahalist plikat, kes söövad arbuusi ja kuulavad muusikat. Lisaks on kass kõlaril, kes jälgib koeraomaniku ja koera frisbi-loopimist. Sama jälgivad ka tagaplaanil olevad kaelkirjak ja orangutan, kellel on kõrvaklapid peas. Ja kõik nad on ümbritsetud eri värvi paprikatest ja tomatitest, mis kasvavad läbisegi koos.”

Maik Kalberg (s 1987) on õppinud Balti Filmi- ja Meediakoolis ning tema jaoks on maal universaalne keel ja elu vältimatu osa, mille abil oma sisekosmost kaardistada ja ümbritsevat maailma analüüsida.

20. Maire Aarsalu

Pühajärv
2017. Guašš papil. 38 × 49 (raamiga 47,4 × 58,5)
Alghind: 300

Üldistavad looduvaated on üheks Aarsalu lemmikteemaks. Nagu ka terav ja nurgetine pintslikiri, kust siiski leiab selgeid viiteid Tartule niivõrd iseloomulikule pallaslikule maalikoolile. Veidi üllatuslikult pole pealkirjas sisalduv Pühajärv kesksel kohal nagu seda kujutavatel maalidel tavapärane, vaid paistab suviselt sumeda maastiku taustal puude vahelt. Teos on mattklaasiga.

Maire Aarsalu (s 1961) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Õpetab maalimist Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ja Konrad Mägi Ateljees.

21. Heikki Leis

Seto naine
2017. Pigmenttindi trükk. 44 × 58 (raamiga 72 × 92)
Alghind: 330

Fotograafia tulekuga muutus ka inimeste arusaam reaalsusest, sest foto sai kujutada seda, mida näiteks maal ei suutnud. Leisi teos mängib reaalsuse ja tõe vahemail – milline siiski oli see elu „vanal” ajal? Või kui palju me peaksime uskuma seda, mida fotod meile edasi öelda tahavad? Osa seeriast „Tõejärgne ajastu”, pildistatud klaasnegatiivile. Klaasitud, tiraaž 5 + 1 AP.

Heikki Leis (s 1973) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselise kunstnikuna. Ta on peamiselt tuntud oma hüperrealistlike joonistustega, kuid on ka avaldanud kaks autori fotosid koondavat raamatut „Afterlife” (2017) ja „Eesti meister” (2018). 2019. aastal toimus tal suur isikunäitus Tartu Kunstimajas ning teda tunnustati Ado Vabbe preemiaga.

22. Stina Leek

AI
2020. Akrüül ja sooda lõuendil. 120 × 100
Alghind: 333

Leegi teoste üheks peamisteks elementideks on laiade piirjoontega stiliseeritult maalitud lilled, nagu on näha ka antud teose taustal. Ta ise ütleb, et tema suureks avastuseks ei pea kirjatähed üldse tähtede moodi välja nägema, mis on igale Ajuokse logo silmanud inimesele kohe mõistetav.

Stina Leek (s 1992) on õppinud Kõrgemas Kunstikoolis Pallas ning on praegu seal õpetajaks. Leek seisab ka kunstnikerühmituse Ajuokse taga, mille tegevuse eest nomineeriti ta tänavusele Tartu kultuurikandja preemiale. Samuti on ta üks siiditrükistuudio Mäshroom eestvedajatest.

23. Juss Heinsalu

Terra-graphs II
2020. Graafika ja savi paberil. Diameeter 25 (raamiga 36 × 32)
Alghind: 360

Heinsalu saviga seotud teosed on väga paeluvad, kuna ta suudab materjali enda jaoks väga huvitaval kombel tööle panna ning jagada saadud emotsioone vaatajaga. Seegi kord kujutab ta leidpaberil savi eriilmelisi mustreid. Siiditrüki tehnikas valminud teos pärineb autori 2020. aastal EKA galeriis toimunud isikunäituselt „Al₂Si₂O₅(OH)₄”.

Juss Heinsalu (s 1991) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ning omandanud vabade kunstide magistri NSCAD Ülikoolis Kanadas. Igapäevaselt tegeleb Heinsalu materjalipõhise loome- ja uurimistööga ning on üks Kohila Sümpoosioni korraldajatest. Mullu toimus tal näitus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.

24. Danel Ülper

Augustiöö Narva maanteel
2021. Õli lõuendil. 80 × 100
Alghind: 400

Narva mäe roosa Püha Jüri kirik ja üle tee paistev vana puumaja on laiade pastoossete pintslitõmmetega sumedaks maalitud. Ülperi Tartu vaade jätab mulje, nagu kunstnik ise oleks pärit teisest ajast. Õrnalt postimperssionismi-hõnguline maal annab edasi Tartu sooja, kutsuva ja koduse tunde. Ümarlaua baar on muide vaid ümber nurga!

Danel Ülper (s 1998) on õppinud Tartu Lastekunstikoolis ja Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Ta kunst on enamasti inspireeritud aegadetagustest pintslitõmmetest ning maalides valitseb väga selgesti tajutav rahu.

25. Lilli-Krõõt Repnau

Tüdruk nutitelefoni valguses
2017. Ofort paberil. 29,5 × 39,5 (raamiga 42 × 53)
Alghind: 400

Mõlemad teosed on väga intiimsed, neis on justkui ainult portreteeritav ja portreteerija. Kunstnik näib vaatlevat lapsi salamisi, neid üles joonistades. Ofortidest õhkub agaateveeberlikku rõhuvust ja melanhooliat. Esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimajas 2019. aasta näitusel „Teispool reaalsust”, hiljem olnud Tallinna XVII Graafikatriennaalil Eesti Kunstimuuseumi preemiatöö ning kuuluvad muusemi kollektsiooni. Neid on eksponeeritud nii Uues Tretjakovi galeriis kui ka Mark Rothko keskuses.

Lilli-Krõõt Repnau (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja animatsiooni. Viimastel aastatel on ta üha enam silma paistnud ka erinevate graafikanäituste kuraatorina.

26. Lilli-Krõõt Repnau

Poiss nutitelefoni ja padjaga
2017. Ofort paberil. 29,5 × 39,5 (raamiga 42 × 53)
Alghind: 400

Mõlemad teosed on väga intiimsed, neis on justkui ainult portreteeritav ja portreteerija. Kunstnik näib vaatlevat lapsi salamisi, neid üles joonistades. Ofortidest õhkub agaateveeberlikku rõhuvust ja melanhooliat. Esmakordselt eksponeeritud Tartu Kunstimajas 2019. aasta näitusel „Teispool reaalsust”, hiljem olnud Tallinna XVII Graafikatriennaalil Eesti Kunstimuuseumi preemiatöö ning kuuluvad muusemi kollektsiooni. Neid on eksponeeritud nii Uues Tretjakovi galeriis kui ka Mark Rothko keskuses.

Lilli-Krõõt Repnau (s 1982) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat ja animatsiooni. Viimastel aastatel on ta üha enam silma paistnud ka erinevate graafikanäituste kuraatorina.

27. Regina-Mareta Soonsein

Animaalia V
2020. Linoollõige lõuendil. 100 × 70
Alghind: 400

Soonseina suuremõõtmelised linoollõiked pakuvad tihti mõtlemisainet, sest väänlevatest joontest kujutatava leidmine pole sugugi lihtne. Mis asi on see, mida seekord näed? Ka antud töö puhul viitaks pealkiri justkui millelegi loomalikule, ent silm peab selle alles leidma…

Regina-Mareta Soonsein (s 1991) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Hoolimata lühikesest kunstnikuteest on tema joonel põhinevad mustvalged linoollõiked äärmiselt äratuntava käekirjaga ning see on viinud ka eduka osalemiseni Tartu noore kunsti oksjonitel. Ta on muuhulgas saanud Eesti Vabagraafikute Ühenduse aasta uue tulija tiitli.

28. Timo Kähara

Analüüsi seda
2020. Õli lõuendil. 100 × 80 (raamiga 104,5 × 84,5)
Alghind: 400

Monokroomse ja realistliku Freudi taga on väga lihtsad ja stiliseeritud kujundid, mis võivad tähendada just seda, mida vaataja neisse loeb. Samas mõjub kogu teos irooniliselt, kuna nii kujundid kui pealkiri näivad väljakutsena psühhoanalüüsile.

Timo Kähara (s 1981) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis meedia- ja reklaamikunsti. Ta on peamiselt tuntud oma hüperrealistlikke portreede poolest.

29. Koidu Laur

Klaaspärlimäng
2021. Akrüül lõuendil. 55 × 46 (raamiga 59,3 × 50)
Alghind: 400

Lauri soojad ja pehmed värvid vahelduvad väga sujuvalt ja kaunilt. „Klaaspärlimängu“ puhul polegi nii kindel, kas tegu on värviliste klaaspärlite või lillekimbuga, mis paistavad läbi märja ja uduse klaasi, viies mõtted suvevihmale. Või on need hoopiski väikesed värvilised rakukesed Petri tassis?

Koidu Laur (s 1955) alustas kunstiõpinguid 1980ndatel Tartu Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursustel, kuid on alates 2009. aastast olnud seotud Konrad Mägi Ateljeega. Laur on aktiivselt tegelenud ka viltimistehnikaga.

30. Margit Lõhmus

Pealispind
2021. Õli lõuendil. 180 × 110
Alghind: 450

Troopilise hõnguga „Pealispind” kutsub vaatajat aina lähemale, uurima, mis peitub ühe lehekihi all, siis teise, kolmanda, neljanda… Punaste, siniste ja roheliste toonide vaheldumine mõjub harmooniliselt ja süstematiseeritult. Kodusel seinal viiks mõtted kiirelt troopikale.

Margit Lõhmus (s 1985) on küll õppinud nii Tartu Ülikoolis kui Eesti Kunstiakadeemias maalikunsti, kuid on näitusesaalidest tuttav pigem fotode ja videotega. Tema kogumik „Sterne: Jutud 2002–2019” oli eelmisel aastal nomineeritud Kultuurkapitali aastapreemiale proosa kategoorias.

31. Meiu Münt

Punane roos
2021. Õli lõuendil. 50 × 30
Alghind: 500

Kuldsel taustal punase parukaga hele kolp või valget kolbalikku meiki kandev naine viib kohe mõtted Mehhiko surnutepäevale. Püha tähistamise juurde kuuluvad kolbad ehk calaverad on levinud nii maskide kui suhkrukommidena ning inspireerinud kümneid ja sadu loojaid. Üheks neist ongi Münt, kes esitles oma seeriat „La Calavera” eelmisel sügisel tARTu poes.

Meiu Münt (s 1972) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna. Ta osaleb näitustel alates 1997. aastast. 2014. aastal omistati talle Ado Vabbe preemia. Tal on toimunud Tartu Kunstimajas isikunäitused aastatel 2011, 2014 ja 2019. Mullu ilmus tema loomingut kokkuvõttev raamat „Must ja punane”.

32. Gertrud Kinna

Suu kinni, süda jahtub ära!
2020. Kips vineeril. 80 × 120
Alghind: 500

Kunstnik ise kirjeldab teost kui mingisugust mälestust lapsepõlvest, kus meie vanavanemad või miks ka mitte vanemad käskisid suu kinni hoida, sest muidu jahtub süda ära. Ent teos on aktuaalne ka koroonaajal, sest katmata suuga ning eriti veel lahtise suuga ei tasu küll oma nina kuskile toppida. Õnneks neil kujudel katmist vajavat nina niikuinii ei ole.

Gertrud Kinna (s 1992) lõpetas eelmisel kevadel Kõrgema Kunstikooli Pallas skulptuuriosakonna ning antud teos oli osa tema lõputööde komplektist „Kodeeritud mälupildid”.

33. Peeter Krosmann

Barlova
2020. Õli lõuendil. 70 × 90 (raamiga 74 × 94)
Alghind: 500

Nagu teose nimigi ütleb, on sellel kujutatud suvine õhtupoolik Barlova nimelise lokaali väliterrassil Karlovas. Krosmann on ka seekord suutnud tabada tartulikku rahu ja vaikust, kuigi erinevalt tavapärasest on ta seekord lisanud pildile ka inimesed: maali keskel istub alati rõõmsameelne baariomanik Simone Itaaliast.

Peeter Krosmann (s 1971) on õppinud Konrad Mägi Ateljees, Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja Läti Kunstiakadeemias. Enda sõnutsi on tema värvide nägemise oskus pärit Kaja Kärnerilt ja Heldur Viireselt. Ta on õpetanud Tartu Kunstikoolis, Tartu Rahvaülikoolis ja Mägi Ateljees. Viimased kaks aastat elab ja töötab Kaunases.

34. Liisa Kruusmägi

Pika rohu sees
2019. Akrüül lõuendil. 80 × 60
Alghind: 600

Praeguseks on Kruusmägi kergelt illustratsioonilik maalistiil tuntud juba igale kunstihuvilisele. Tema maalidel on juhuslikud hetked elust, kuid enamasti on neis kätketud midagi idüllilist. Ka antud teosel kujutatud veinimekkimine ei toimu Eestis, vaid kusagil kaugemas mägises paigas. Sellise pildiga koduseinal pole lennupileteid vajagi!

Liisa Kruusmägi (s 1988) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias joonistamist ja maali ning on nõutud illustraator. Ta on ennast muuhulgas täiendanud maailmakuulsas Rhode Island Schools of Designis.

35. Kiwa

Rastergirl Glittergirl
2016. Akrüül ja glitter lõuendil. 92,5 × 72,5
Alghind: 625

Kunstnik kommenteerib: „Läbi rasterfiltri maalitud tüdruku portree, kes ajab suust välja glitterit. Rastri täpp-täpihaaval maalimise masinlikule lähenemisele ja võõrandavale meediafiltrile on kontrastiks suust voolav sädelus, mis samuti koosneb väikestest sädelevatest täppidest ja annab masinlikkusele elu.”

Kiwa (s 1975) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri. Ta on interdistsiplinaarne kunstnik ja helilooja, kelle looming on alati käinud erinevatel äärealadel. Alates 2014. a kureerib ta kirjastusplatvormi ;paranoia. Aastatel 2017–2019 oli ta üks riikliku kunstnikupalga saajaid. 2015. a toimus tema seni suurim isikunäitus „Autoportree tundmatuna” Tartu Kunstimuuseumis.

36. Mihkel Maripuu

Enigma
2021. Akrüül lõuendil. 111 × 85,7
Alghind: 650

Teosel kohtuvad isegi pea maalilisusse kalduvad lohakad pintslitõmbed ja külmalt nüüdisaegne interneti-esteetika. Maripuu maailmad ning neis toimuv on enamasti hermeetiliselt suletud, kuid hoolimata näilisest minimalismist on neis siiski piisavalt pidepunkte, et jätta vaatajale võimalusi tõlgendusteks. Pealkiri näikse ju samas siiski viitavat sellele, et täpse tõeni jõudmine on raskendatud. Õnneks pole seda nautimiseks vajagi!

Mihkel Maripuu (s 1987) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna (BA) ja Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide maalikunsti osakonna (MA). Tema loomingut iseloomustab multidistsiplinaarne, eri meediume kaasav praktika, milles sisaldub lisaks visuaalsele ka füüsiline ja heliline platvorm. Mullu toimus Maripuul koos Laiviga ühisnäitus Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis.

37. Enn Tegova

Kartuliidu … mängud
1992. Õli ja tempera papil. 49,7 × 34,3
Alghind: 700

Tegova on üks Eesti järjekindlamaid sürrealiste ning antud teos (oksjoni vanim) pärineb tema pea sügavaimast para-perioodist. Pildil peaks olema justkui kirjeldatud kartulit ning maali tagused tekstid lubavad aimata ka porgandit, kuid samas sisaldub selles kõiges midagi mänguliselt falloslikku. Aga eks idud viitagi uue elu sünnile…

Enn Tegova (s 1946) on osalenud kunstnikerühmituste Visarid ja Para 89 tegevuses. Ta on õppinud lisaks Tartu Ülikooli Kunstikabinetile ka Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Ta oli aastatel 1978–2004 Tartu Lastekunstikooli direktor.

38. Siiri Jüris

Kontakt I
2020. Akrüül lõuendil. 120 × 120
Alghind: 750

Jürise mitmekihilistel pastoossetel maalidel kujutatud kehad jäävad suuresti vahepealsusse mänglema: kohati on need realistlikud ja figuratiivsed, kohati aga abstraktsed ja mittefiguratiivsed, suunates vaataja pilku erinevatesse tasanditesse süüvima. Antud teosel on pealkirjas olev kontakt ilmselge. Teos oli üleval Jürise ja Kaspars Brambergsi mullusel ühisnäitusel „Kontakt” Valga Muuseumis.

Siiri Jüris (s 1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning omandanud Tartu Ülikooli maaliosakonnas nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Praegu õpib ta Rootsi Kuninglikus Kunstiinstituudis. 2019. aastal oli ta üks Young Painter Prize’i finaliste ja praegu on tal Tartu Kunstimuuseumi projektiruumis avatud isikunäitus.

39. Mall Nukke

Lateks-roos
2019. Õli lõuendil. 100 × 100
Alghind: 750

Sünge fotorealistlik lateks-roos, mis võiks vaataja silme all iga hetk uuesti tavaliseks siledaks lateksiks transformeeruda. Kui päris roosid võivad looduses moonduda, siis miks mitte ka tehislilled? Lateks on oluliseks aineseks kunstniku loomingus alates tema 2014. aasta isikunäitusest „N-aine”.

Mall Nukke (s 1964) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat, kuid on peamiselt tuntud kollaažimeistri ja maalijana. Viimastel aastatel on ta üha enam tegelenud hüperrealismi ning erinevate pindade ja materjalide kujutamisega.

40. Enn Põldroos

Mis need köied meida köitvad, mis need ohjad meida hoidvad
2020. Digimaaling lõuendil. 80 × 105,5
Alghind: 800

Põldroos tegeleb üha enam oma varasemate teoste digitaalse remiksimisega. Ka seekord on kolmele köit hoidvale pruunis koloriidis alasti mehele maalilt „Köis” nägude asemele lisatud teosed „Tema” ja „Nemad” ning autoportree „Superego”. Hiljem on Mart Saare „Leelos” sõnad: „Ihkame ju ikkest lahti, orjusest ju päästa tahaks.” Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

Enn Põldroos (s 1933) lõpetas 1958. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning teda on alates sellest ajast peetud järjepidevalt üheks Eesti esimaalijaks. Kuigi tema stiil on aastate jooksul kõvasti muutunud, on selles alati säilinud põldroosilikud, äratuntavad elemendid. Olles täitnud muuhulgas õppejõu, Eesti Kunstnike Liidu esimehe ning poliitiku rolle, on teda maalikunstniku karjääri jooksul pärjatud kõigi olulisemate preemiatega. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

41. Siim-Tanel Annus

Rist
2020. Akrüül vineeril. 62,5 × 58
Alghind: 800

Annuse reljeefset akrüülmaali esindav teos kujutab justkui puhtast valgusest risti. Või on need ehk lõiked tähtede trajektooridest taevakaarel? Sirgete joonte kihiline obsessiivsus viib mõtted näiliselt meditatiivsele protsessile. Teos on keskne osa üheksast maalist koosnevas sarjas „Trips traps trull”.

Siim-Tanel Annus (s 1960) õppis Tõnis Vindi stuudios ja hiljem kunstiajalugu Tartu Ülikoolis. Ta on tegelenud nii gaafika, maali kui performance’iga, olles üks viimase järjepidevamaid esmaviljelejaid Eestis.

42. Maria Sidljarevitš

Sayuri poseerimas koos tühjusega
2020. Õli lõuendil. 90 × 63
Alghind: 850

Kunstnik seletab: „Minu tööd asetsevad reaalsuse ja paranoia, metafoori ja võimalikkuse vahelises maailmas. Olen loonud neid jaapanlike maale intuitiivselt, võttes aluseks internetist juhuslikult leitud pildid Jaapani tüdrukutest, kelle näod mind kõnetasid. Neis avaneb mulle loodusjõud ja mõistetamatu sügavus. Nad on justkui ajamere peegeldus, mis on tardunud oma liikumatuses.”

Maria Sidljarevitš (s 1982) on saanud Eesti Kunstiakadeemiast maalimises nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Aastatel 2015–2018 oli ta Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esimees. Tema teosed on värvi- ja fantaasiaküllaselt mängulised.

43. Edgar Tedresaar

Meditatiivne maastik I
2014. Pigmenteeritud lõuend. 150 × 100
Alghind: 888

Abstraktne maal väljendab ennast peamiselt värviga, kuid antud juhul on Tedresaar eemaldanud kogu protsessist ühe oma käepikenduse: pintsli. Selle asemel konstrueerib ta värvitud lõuendist maale peaaegu nagu skulptor, tuues seeläbi teostesse sisse väga nauditava sügavuse. Teos oli väljas kunstniku 2014. aasta isikunäitusel Tartu Kunstimuuseumis.

Edgar Tedresaar (s 1984) on õppinud maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Tartu Ülikoolis. Tahvelmaalide tegemise kõrval on Tedresaar koos rühmitusega Piiritus üks hinnatumaid seinamaalingute teostajaid Eestis. 2019. aastal toimus tal koos Sten Saaritsaga ühisnäitus „Must kuld” Tallinna Linnagaleriis.

44. Johanna Mudist

Punase rõnga mütoloogia
2020. Õli lõuendil. 120 × 100
Alghind: 900

Mudistil on alati väga pehme ja isegi romantiline pintsli- ja värvikiri. Kuigi tema maale täidavad enamasti nimetud tegelased, kes kehastavad rolle autori omamütoloogias, on Mudisti loomingus alati olnud kohta ka abstraktsetele teostele. Nende maaliline lähenemine on küll sarnane, kuid mingisuguste narratiivide leidmine, millele antud pealkiri justkui viitaks, ei näi eriti lihtsa ülesandena.

Johanna Mudist (snd 1991) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias maali. Ta on ennast erialaselt täiendanud õppides Soomes ja Poolas. Eelmisel aastal toimus tal joonistuste isikunäitus Tartu Kunstimaja väikeses saalis.

45. Saskia Järve

Kutse
2016. Õli lõuendil. 100 × 120
Alghind: 900

Maal valmis Saskia Järve isiknäituseks „Mälu kaob II”, mis toimus 2017. aastal Tallinna Linnagaleriis. Näitus rääkis mälestuste moondumisest, keskendudes seejuures kollektiivsele mälule. „Ristid” tätoveeritakse põhiliselt vasaku käe sõrmenukkidele: rist tähendab karistatust kohtu poolt, kriips näitab seda, mitu korda on karistatud ühe ja sama teo eest. Venekeelne sõna „CEBEP” koos päikesekiirtega tätoveeritakse vasakpoolsele käeseljale ja tähistab seda, et isik kandis karistust põhjas.

Saskia Järve (s 1979) on õppinud maali Eesti Kunstiakadeemias. Tema realistlikud, sageli monokroomsetes ja helesinistes toonides figuraalmaalid tegelevad palju mälu temaatikaga, keskendudes inimloomuse keerukusele ja psühholoogiale.

46. Kadri Toom

Tormine metall
2020. Tsüanotüüpia, monotüüpia ja siiditrükk paberil. 78 × 78 (raamiga 80 × 80)
Alghind: 960

Teos kuulub graafikaseeriasse „Pakendatud linnad”, mis peegeldab kiirelt kasvavate linnade uusarendusprojekte. Pooleliolevate majade vaikelu ja valmimist jälgides on tekkinud visuaalid, mis kõnelevad kummastusest, tühjusest, suletusest, kordusest ja vaikusest. Teos oli väljas ka hiljutisel samanimelisel isikunäitusel Rüki galeriis Viljandis.

Kadri Toom (s 1984) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna ning Eesti Kunstiakadeemia graafika magistrantuuri. 2008. aastast on ta õpetanud erinevaid kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis.

47. Alar Tuul

Näed täna õhtul hea välja
2020. Õli lõuendil. 100 × 105
Alghind: 1010

Mis oleks juhtunud, kui Peegel oleks Kurjale Kuningannale öelnud seda, mida ta kuulda tahtis? Aga mis siis, kui kuninganna on tegelikult kiilas küborg ja peegel suhtleb vaid emotikonide keeles? Selles pildis on nii viiteid Tuult alati hurmanud eelmise sajandi keskpaiga teadusliku fantastika maailmadele kui pärnalikule absurdianimatsioonile.

Alar Tuul (s 1982) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning oli viimane Tartu Ülikooli maaliosakonna magistriõppe lõpetaja. Oma loomingus kasutab Tuul bad painting laadis lähenemist ning tööstuslikke värve. Hiljuti on tema loomingusse tehnoloogia kõrval ilmunud popilikud elemendid. Mullu ilmus tema loomingut kokku võttev raamat.

48. Mirjam Hinn

Analüütiline poeem
2019. Akrüül lõuendil. 130 × 200
Alghind: 1500

Hinni värvikirevad abstraktsed maalid küsivad vaataja pilgu kohe endale. Heledal ja läbikumaval teosel olevad tardunud kujutised lausa nõuavad, et need üks haaval läbi uuritaks, avastades neist igaühes peidus olev erinev energia.

Mirjam Hinn (s 1990) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA) ja Tartu Ülikooli maaliosakonna (MA). Oma loomingus on ta liikunud figuraalkompositsioonidelt üha abstraktsemate teoste suunas. 2019. aastal sai ta AkzoNobeli kunstipreemia ning sama aasta lõpus toimus sarja „Noor Tartu” raames tema isikunäitus „Kõrgepinge” Tartu Kunstimuuseumis, kus oli eksponeeritud ka antud teos.

49. Imat Suumann

Võrniku liin
2021. Õli lõuendil. 70 × 80
Alghind: 1500

Suumann maalib enamasti tühjust. Kunstniku enda arvates on tühjus vaimu toitev. Samas on see juba olnud aegadest tiine tühjus, kus elatud elud ja kuhtunud võimalused täidavad pildiruumi. Suumanni maalitud kohad on reaalsete paikade arhetüübid ja neis peitub algse ruumi ülim essents. Sellist kohta nagu Võrniku Eestis ei eksisteeri, kuid sealne liin on kindlasti tühjust täis.

Imat Suumann (s 1964) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Suurem osa tema enam kui kolmekümnest isikunäitusest on toimunud Eestis ning peamiselt Tartus. Neist olulisimaks võib pidada 2014. aasta juubelinäitust Tartu Kunstimajas, mille eest pärjati ta ka Tartu Kultuurikandja aunimetusega teose looja kategoorias. Teiste tunnustuste hulgas on talle määratud Ado Vabbe preemia.

50. Helle Vahersalu

Saadetud
2004. Õli lõuendil. 120 × 140
Alghind: 1500

Vahersalu on sündinud raudteede sõlmpunktis Tapal. Nõukaaegsete raudteede paratamatuks koostisosaks olid roostetavad masuuditsisternid, mis lõpututeks tundideks ülesõidukohad manööverdamisega kinni panid. Ainus asi, mida sellisel puhul teha, on lugeda vaguneid ja neile kirjutatud numbreid. Vahersalul valmis neist terve seeria.

Helle Vahersalu (s 1939) sai hariduse Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Peale lõpetamist tuli ta tagasi Tartusse ning õpetas maali ja kompositsiooni erinevates kunstiõppeasutustes. Vahersalul on olnud üle veerandsaja isikunäituse. Kunstniku loomingut kokkuvõtvas raamatus „Helle Vahersalu. Lumi, rooste, värv” on ära toodud ka antud teos.