Rubriik: oksjon2020

1. Imat Suumann

Jurjev-Livonskii
2019. Autoritehnika, lõuend. 25×25
Alghind: 200

Suumanni väikeseformaadilised motiivid jätkavad tema suurematelt maalidelt tuntud teemasid. Antud pealkirja kandsid ka erinevad 2018. aastal valminud teosed, millel võis kohata sarnaseid elemente. Tegemist on kollaažiga, kus linnulennulise Tartu vaate kohal kõrgub Raadi sõjaväelennuväljalt tuttava viisnurgaga lennukisaba. Erinevad linna ajalooperioodid sulanduvad ühte suumannlikku tervikusse.

Imat Suumann (snd 1964) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Suurem osa tema enam kui kolmekümnest isikunäitusest on toimunud Eestis ning peamiselt Tartus. Neist olulisimaks võib pidada 2014. aasta juubelinäitust Tartu Kunstimajas, mille eest pärjati ta ka Tartu Kultuurikandja aunimetusega teose looja kategoorias. Teiste tunnustuste hulgas on talle määratud Ado Vabbe preemia.

2. Imat Suumann

Jaani kirik
2019. Autoritehnika, lõuend. 25×25
Alghind: 200

Lähivaade Tartu Jaani kirikust, mõjub veidi postapokalüptiliselt. Punane särav telliskivi on muutunud tuhmiks, määrdunuks ning kõledaks. Suumanni poolt värskendav vaade Tartu ehitistele, mis ise sellised päriselt pole.

Imat Suumann (snd 1964) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Suurem osa tema enam kui kolmekümnest isikunäitusest on toimunud Eestis ning peamiselt Tartus. Neist olulisimaks võib pidada 2014. aasta juubelinäitust Tartu Kunstimajas, mille eest pärjati ta ka Tartu Kultuurikandja aunimetusega teose looja kategoorias. Teiste tunnustuste hulgas on talle määratud Ado Vabbe preemia.

3. Marja-Liisa Plats

Laugas
2019. Akvarell, paber. 14×19 (raamiga 28×30)
Alghind: 40

See teos on vahest seekordse oksjoni minimalistlikuim: ainult üksikute heledate pintslitõmmetega lillal taustal annab Plats meile edasi miniatuurse pokumaastiku. Valitud värvid panevad samas kõhklema, kas see ikka kujutab keskmist Eesti laugast või on see pärit mõnest miamivice’i-karva Florida soost. Piiratud vahenditega saavutatud tulemas annab aga selgelt aimu kunstniku andest illustraatorina.

Marja-Liisa Plats (s 1984) on õppinud fotograafiat Tartu Kõrgemas Kunstikoolis, kuid enam tuntakse teda illustraatorina. Tema pildid kaunistavad enam kui neljakümmet lasteraamatut. Tänavusel 25 kauneima Eesti raamatu konkursil mainiti Plats ära kahe kujunduse eest ning lisaks sai ta Eesti Lastekirjanduse Keskuse eripreemia.

4. Marita Liivak

Sense
2019. Õli, lõuend. 150×130
Alghind: 3

Liivaku teos kombib nägemismeele piire… Jääb tunne, nagu oleks kõigi nende värvide taga peidus pooleldi nähtav naisenägu. Joonistub välja punakas põsk, mustaga nina ning roosakas-lillakas lõug.

Marita Liivak (s 1994) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali. Looming on figuurikeskne, kuid sellesse segunevad alati ka abstraktsed elemendid. Alates 2017. aastast töötab ta animatsioonistuudios Imepilt.

5. Vahram Muradyan

Drinks No. 10
2020. Kummitemplid, pliiats, paber. 76×76
Alghind: 99

Peamiselt illustraatori ja disainerina tegutseva Muradyani teosed on sageli sellised, mis sunnivad vaatlejat rohkem mõtlema kujutatu üle. Tõlgendusi võiks sellele lehele külge kleepida mitmeid, ent tundub, et jook number 10 oli siiski liiast ka sellele klaasitornile.

Vahram Muradyan (s 1983) on Armeeniast pärit Tartus elav illustraator ja graafik. Ta on teinud illustratsioone nii paljudele juhtivatele väljaannetele maailmas (Financial Times, The New York Times, The Washington Post, Wired), kui ka Eesti kultuuriajakirjandusele (Sirp, Müürileht). Tartu Kaubamaja katusel asub Muradyani ja Sveta Bogomolova hiiglaslik maaling „Linnamets”, mis on nähtav ainult õhust.

6. Laura Põld

Kiindumusobjekt
2018. Keraamika. 65×19,5×15
Alghind: 800

Põld on viimastel aastatel pöördunud üha enam tagasi oma algse kutsumuse keraamika juurde. Tema vormidest kumavad läbi otsesed seosed inspiratsiooniks olnud loodusega ning kunstnik on nende puhul pigem vahendaja rollis. Põllu soov on tuletada meile meelde, et keskkond, milles me elame, on kõigele elavale ja mitte-elavale ühine. Seda objekti saab lihtsalt seinale riputada vähemalt neljal erineval moel.

Laura Põld (s 1984) on õppinud keraamikat Eesti Kunstiakadeemias, maali Tartu Ülikoolis ning plastilisi kontseptsioone ja keraamikat Linzi Kunstiülikoolis. Teda on muu hulgas tunnustanud nii Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapital (aastapreemia 2014, peapreemia 2018) kui Köler Prize (grand prix 2016). Ajavahemikus 2019–2021 on Põld üks kunstnikupalga saajaid. Äsja lõppes tema ja luuletaja Katrin Välja ühisnäitus „Eitus” Tartu Kunstimaja suures saalis.

7. Kadri Toom

Upside Down Hills and Blues
2017. Tsüanotüüpia, monotüüpia, paber 1/1. 55×36
Alghind: 360

Toom suudab luua väga lihtsaid ja poeetilisi maastike. Nende tsüano- ja monotüüpiate puhul on kunstnikul tekkinud väga kindel ja omane käekiri, mistõttu mõjuvad Toomi tööd ühest küljest lummavalt ning teisest küljest väga kalkuleeritult. Olulist rolli mängib ka teose füüsiline kuju, mis harmoneerub ja sünkroniseerub kujutatuga, andes tervele komplektile juurde teise tasandi.

Kadri Toom (s 1984) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonna ning Eesti Kunstiakadeemia graafika magistrantuuri. 2008. aastast on ta õpetanud erinevaid kursuseid Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Viimase kümne aasta jooksul on tal olnud ligi kakskümmend isikunäitust erinevates Eesti linnades ja väljaspool Eestit.

8. Martti Ruus

Jõgi
2019. Õli, lõuend. 100×120
Alghind: 600

Suurte geomeetriliste pindadega maastikust lööb Ruusi arhitektivaist välja isegi enam kui ta varasematest töödest. Esmapilgul kangastub silme ees midagi lõunaeestilikku, kuid siis ronib pilk tagaplaani küngastest üles ning need omandavad sama vahemerelisuse kui Konrad Mäe „Saadjärve maastik”. Ehk on see ka inspiratsiooniallikaks laigulisele maalilaadile?

Martti Ruus (snd 1968) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias arhitektuuri ja sisekujundust. Maalikunstiga hakkas ta lähemalt tegelema 2011. aastal Konrad Mägi Stuudios. Ta loomingus on domineerinud maastikud, kuid need on liikunud üha enam abstraktsiooni suunas. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel, mille Ruus ka kujundas.

9. Indrek Aavik

Bad Habits
2019. Õli, lõuend. 180×122
Alghind: 800

Aavik on monokroomsevõitu värvide kasutamise hingeelu väga hästi selgeks saanud. Teoses domineerib teatav tumedus nii koloriidi kui ka teema poolest. „Bad Habits” mõjub samaaegselt nii ironiseerivalt kui ka ängistatuna.

Indrek Aavik (snd 1990) on õppinud Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema teosed kasutavad peamiselt stiliseeritud realismi ning sageli tumedaid värvitoone. Maal oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

10. Pille Johanson

Rutja rand
2019. Akrüül, lõuend. 140×170
Alghind: 850

Teos pärineb Johansoni eelmise suvelõpu näituselt „Vaatamata kõigele” Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis. Tegemist oli suvise (puhke)töö aruandega, kus kirkad ja päikeselisest energiast pakatavad maastikud andsid tunnistust intensiivsest loodusetunnetusest. Tormakalt laiad pintslitõmbed annavad edasi kunstniku soovi inspireerinut võimalikult vahetult lõuendile koguda.

Pille Johanson (s 1962) on lõpetanud Tartu Ülikooli maaliosakonna (BA ja MA). Alates 2012. aastast töötab ta Kõrgema Kunstikooli Pallas maaliosakonnas osakonnajuhataja abi ja õppejõuna. Varem on ta töötanud tõlkijana.

11. Regina-Mareta Soonsein

Continuum
2019. Linoollõige, lõuend 2/3. 134×73
Alghind: 590

Soonseina mustjaskuldsed linoollõiked on alati sensuaalsed. „Continuumi” puhul näeme olukorda, kuidas üks naine sulab teiseks, kus mõlemad jätkavad teineteist. Tegemist on küll noore, kuid praeguseks juba küpse kunstniku teosega tema tuntud ja tunnustatud headuses.

Regina-Mareta Soonsein (s 1991) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Hoolimata lühikesest kunstnikuteest on tema joonel põhinevad mustvalged linoollõiked äärmiselt äratuntava käekirjaga ning see on viinud ka eduka osalemiseni Tartu noore kunsti oksjonitel. Mullu oli tema teos Wiiralti preemia näituse publikulemmik.

12. Ove Maidla

Lõunaeestlane
2019. Fotogravüür, sügavtrükk A/P. 20×28 (raamiga 34×42)
Alghind: 150

Lambad, karjamaa, linnukesed ja suvine tunne justkui sümboliseeriksid Lõuna-Eesti oma Arkaadiat, idüllilist maakohta. Selle teose abil saab nüüdisaja kiires elutempos väga lihtsalt võtta endale hetke ja nautida ka korterivaikuses ritsikate sirinat ja tuule sahinat.

Ove Maidla (s 1959) on fotograaf ja muusik, kes tegutseb fotograafia ja graafika piirimail. Peamiselt kasutab broomõli ja fotogravüüri tehnikaid, kuid viimasel ajal flirdib üha enam suureformaadilise linoollõikega. Alates 2017. aastast on koostöös kunstiajaloolase Enriko Talvistuga ilmunud kolm Tartu linna ja arhitektuuri teemalist raamatut, mida illustreerivad Maidla fotod. Tänavu sügisel toimub tal isikunäitus Tartu Kunstimajas.

13. Maris Tammer

Pause
2020. Akrüül, lõuend. 120×100
Alghind: 450

Tammeri maal kujutab humoorikat olukorda, kus inimelu on pausile pandud. Kas Tammer proovib anda vihjet selle kohta, et tänapäeva inimesed on väga sõltuvad tehnikast ning et kõik käib ühe kliki ja nupulevajutusega? Või hoopis seda, et kiire elustiili juures, kus jõuad süüa ainult krõbuskeid piimaga, on ainus viis puhkamiseks see, kui keegi kusagil pausi vajutaks?

Maris Tammer (s 1994) on lõpetanud Kõrgema Kunstikooli Pallas. Tema maalid on nii joonelt kui värvikasutuselt väga illustratsioonilikud ning kujutavad sageli näiliselt juhuslikke lõikeid igapäevaellu.

14. Peeter Laurits

Turingi test
2017. Digitrükk, komposiitplaat. 73×104
Alghind: 430

Turingi test – inimlikkus vs tehisintellekt. Kas inimene suudab ära otsustada selle, kas talle annab vastuseid inimene või arvuti? Kas looduse ja selle tundmatu käikude ees väike inimene on väike ka tehisintellekti ees? Lauritsa töö ei anna meile selles osas vastuseid – vaatleja peab ise nendeni jõudma. Undnägevaid androidlambaid pildil pole.

Peeter Laurits (s 1962) on tegutsenud alates 1980ndatest fotograafina. Aastatel 1992–1996 moodustas ta koos Herkki Erich Merilaga märgilise rühmituse DeStudio. 1997. aastal asutas ta Võrumaal Kütioru Avatud Ateljee. Kasutab loomingus ohtralt digitaalset kollaaži ning tegeleb keskkonnaga seotud teemadega. Õppeaastal 2017/2018 oli ta Tartu Ülikooli vabade kunstide professor.

15. Koidu Laur

Punase kuu tõus
2020. Õli, lõuend papil. 40×50
Alghind: 350

Kuigi Koidu Laur peab enda sõnutsi lugu natuurist maalimisest, on siinse teose puhul selline seos pigem kaheldav. Stiliseeritud küngas on kollaažilik looduse kokkuvõte ning keskne saarelik ketas meenutab pigem mõnes maailmameres hulpivat lamemaad, mille serva tagant hakkab kerkima pealkirjas märgitud kuu. Pehmed värviüleminekud ja soe tonaalsus viivad mõtted suvisele päevale, kus kõik halvaendeline on justkui peoga pühitud.

Koidu Laur (s 1955) alustas kunstiõpinguid 1980ndatel Tartu Kunstimuuseumi kujutava kunsti kaugõppekursustel, kuid on alates 2009. aastast olnud seotud Konrad Mägi Ateljeega. Laur on aktiivselt tegelenud ka viltimistehnikaga.

16. Herkki Erich Merila

Carceres lV / Ripub
2014. Pigmenttrükk, ProPearl fotopaber PVC põhjal. 80×120
Alghind: 600

Merila mängib perspektiiviga ning selle teose puhul pole selge, kas kujutatu on meile antud otsevaates, kus perspektiiv liigub horisontaali suunas või hoopiski pealtvaates, n-ö linnulennult. Kokku kägardunud ning balletilike jalgadega figuur mõjub mustvalgelt ka mingil määral rusuvalt ning kurvalt.

Herkki Erich Merila (s 1964) on alates 1984. aastast olnud fotograaf. Aastatel 1992–1996 moodustas ta koos Peeter Lauritsaga märgilise rühmituse DeStudio. Kasutanud rohkelt kollažitehnikat, kuid tema igikestvaks inspiratsiooniallikaks on naise keha.

17. Liisi Örd

Roostik. Peegeldus
2019. Õli, lõuend. 70×100
Alghind: 500

Ördi pastoosne loodusvaade kujutab puude peegeldusega veelompi, mis võiks justkui asuda roostikus. Heledad varjundid teose ülaservas ning tumedad all loovad omavahelise tasakaalu. Valkjad, rohekad ning sinakad toonid annavad aga maalile omamoodi karge rahu.

Liisi Örd (s 1984) on omandanud Tartu Ülikooli maaliosakonnast nii bakalaureuse (2009) kui ka magistri kraadi (2011). Näitustel osaleb alates 2007. aastast. Tema esimene isikunäitus Tartu Kunstimajas toimus juba 2009. aastal ning vahest enim on meelde jäänud kunstniku võimsalt abstraktne lõputööde väljapanek Tartu Peetri kirikus 2011. aastal.

18. Martin Urb

Valgustaja
2020. Õli, lõuend. 70×50
Alghind: 300

Urbi tumedal taustal ja kuldse kumaga elektripirni võib pidada ka hommage’iks Udo Jõgile. Jõgi “Elektripirn” (1975) ning Urbi “Valgustaja” (2020) on küll loodud 45 aastase vahega, kuid sarnasus nende vahel on ilmselge. Kui Jõgi võiks kuuluda hüperrealistide hulka, siis Urb on nüüdisaegne fotorealist: tema teos mõjub müstiliselt, lummavalt ning soojalt, vanema kollegi oma aga külmalt ja kainelt.

Martin Urb (s 1981) on õppinud aastatel 2004–2008 Tartu Kõrgema Kunstikooli maalingute osakonnas ning lõpetas 2016. aastal Tartu Ülikooli maaliosakonna magistrantuuri. Kunstnik on tihedalt seotud mootorite maailmaga ning tema hüperrealistlik käekiri otsib üllatavaid vaatenurki igapäevastele detailidele.

19. Katariin Mudist

Vaade
2019. Digitaalne joonistus, paber 1/2. 100×70
Alghind: 300

Sellel oksjonil oleva Jevgeni Zolotko teose peategelaseks on mees mantliga, Mudistil aga neiu hommikumantliga. Sinises hommikumantlis neiu kiikab vaatajat läbi kätest binokli. Kuid mida ta niimoodi taga ajab?

Katariin Mudist (s 1994) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli meedia ja reklaamidisaini osakonna. Ta on peamiselt tuntud illustraatorina. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

20. Jevgeni Zolotko

Akaki Akakievitš heitis hinge
2020. Segatehnika (MDF-plaat, hallitus, katkend raamatust, vitriinraam). 157×63×3
Alghind: 480

Teose inspiratsiooniks on Nikolai Gogoli „Sinel”, mille peategelaseks on Akaki Akakievitš, kes töötab Peterburi riigiasutuses, kus tema ja ta vormipalitu üle heidetakse pidevalt nalja. Ta vahetab vana sineli uue vastu, kuid kahjuks varastatakse see temalt peagi ära, mille peale ta haigestub ja heidab lõpuks hinge. Kummitusena kiusab ta Peterburi tänavatel kõiki mantlikandjaid. Zolotko teosel näeme nii Gogolit ennast kui ka kirjandusteose keskpunktiks olnud mantlit.

Jevgeni Zolotko (s 1983) lõpetas 2008. aastal Tartu Kõrgema Kunstikooli skulptuuriosakonna ning on hiljem õppinud Eesti Kunstiakadeemia magistrantuuris installatsiooni. 2012. aastal pälvis ta esimese Köler Prize’i ning Eesti Kultuurkapitali kujutava ja rakenduskunsti sihtkapitali preemia. Lisaks on Zolotko Starkopfi preemia laureaat. Ta on peamiselt tuntud oma ruumiinstallatsioonide poolest, mis viitavad sageli religioossetele teemadele.

21. Siiri Jüris

Puude
2019. Akrüül, lõuend. 170×130
Alghind: 900

Jürise teos on sõna otseses mõttes mitmekihiline, sest nii tema värvid on lisatud paksude kihtidena ning ka pildil kujutatul on mitmeid tähenduskihte. Roosad toonid on omavahel segunenud ning muudavad töö kuidagi intiimseks ja õrnaks. Hellalt puudutav käsi oleks justkui selle tunde kulminatsiooniks.

Siiri Jüris (s 1992) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning omandanud Tartu Ülikooli maaliosakonnas nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Praegu õpib ta Rootsi Kuninglikus Kunstiakadeemias. 2018. aastal toimus tal Tartu Kunstimajas ühisnäitus Anastasia Lemberg-Lvovaga. Eelmisel aastal oli ta üks Young Painter Prize’i finaliste.

22. Eva Elise Oll

Korstnapühkija
2019. Segatehnika, lõuend. 60×100
Alghind: 499

Teos on saanud ainest tänapäeva ühiskonnast, kus nutitelefonid ja sotsiaalmeedia tungivad üha rohkem igapäevaellu ning selfie’t püüavad isegi korstna otsas seisjad. Oll kasutab mitmeid pastelseid ja veidi tuhmunud toone ning tema töödes on suur roll ka mustal värvil ja erinevatel lisamaterjalidel (näiteks papp). Maal on ollilikult tugeva koloriidi ning jõulise keskse figuuriga.

Eva Elise Oll (s 1988) on õppinud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis maali ja õpib parajasti Tartu Ülikoolis kunstiajalugu. Tema tihedalt täismaalitud lõuendid sisaldavad tihti moonutatud perspektiivi ja modernistlikke elemente. Sageli lisab ta maalidele kollaažielementi. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

23. Lemme Haldre

Rajad
2020. Akrüül, õli, lõuend. 60×50
Alghind: 250

Haldre pintslitöö on alati pingevaba ja tantsisklev ning värvivalik intensiivne. Selle maali puhul pole täpselt aru saada, kas tegu on pühapäevase pargistseeniga või mingi kummalise fantaasiakooslusega, kus ehk kõik reaalsuse- ja perspektiivireeglid ei kehtigi. Maalitud nauditavas mäestuudio laadis.

Lemme Haldre (s 1955) on alates 2008. aastast olnud seotud Konrad Mägi Ateljeega, kuid juba varem omandas ta kunstioskuseid Tartu Kunstimuuseumi Kujutava Kunsti Kaugõppe Kursustel ning Silvia Jõgeveri eratundides. Alates 2011. aastast on ta osalenud kõigil Tartu kunsti aastanäitustel.

24. Peeter Krosmann

Surnud loodus
2010. Akrüül, lõuend. 70×90
Alghind: 750

Oksjonivaliku ainus klassikaline natüürmort sisaldab muuhulgas ka kunstniku autoportreed. Kuigi objektide valik on lavastatud, võib üksikutest detailidest siiski aimata eelmisel õhtul ateljees toimunud meeleolukat istumist. Kummaline vaatenurk paneb maali juurde tagasi pöörduma ning seda üha uuesti uurima.

Peeter Krosmann (s 1971) on õppinud Konrad Mägi Ateljees, Tartu Ülikooli maaliosakonnas ja Läti Kunstiakadeemias. Enda sõnutsi on tema värvide nägemise oskus pärit Kaja Kärnerilt ja Heldur Viireselt. Ta on õpetanud Tartu Kunstikoolis, Tartu Rahvaülikoolis ja Mägi Ateljees. Viimased kaks aastat elab ja töötab Kaunases.

25. Katrin Maask

Mõjutades sademete hulka ja ulatust I
2019. Õli, lõuend. 90×90
Alghind: 450

Maask kujutab maalidel peamiselt loodust, tehes seda vaheldumisi realistlikult ja abstraktsiooni kalduvalt. Teos on justkui lõik vihmamärjast metsast, kuid huvitaval kombel näib rakurss pärinevat mitte maapinnalt, vaid kusagilt kõrgemalt. Kunstnik suudab minimaalsete vahenditega täiuslikult edasi anda veidike rõske jalutuskäigu naudingut.

Katrin Maask (s 1977) on õppinud maastikuarhitektuuri Eesti Maaülikoolis ja maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis ning töötab viimases nüüdseks ise ka õppejõuna. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

26. Mari Roosvalt

Rütm
2009. Õli, segatehnika, lõuend. 60×80
Alghind: 800

Suur detailirohkus haarab meid endasse. Kujutatud objektid pole kohe selgelt äratuntavad: kellele meenutavad paremal nurgas olevad esemed kommipabereid, kellele purke. Tuborgi õllekork oma reaalsuses aga paneb lõpuks kõik paika. Roosvalti maaliline pintslikiri naelutab samas vaataja kindlalt teose ette.

Mari Roosvalt (s 1945) lõpetas 1969. aastal ERKIs maali eriala. Ta on õpetanud maali nii erinevates üld- kui kõrghariduskoolides, kaasa arvatud Eesti Kunstiakadeemias. 2006. aastal tunnustati teda Konrad Mäe preemiaga.

27. Von Bomb

From Russia with Love
2015/2020. Stencil, lõuend. 80×60
Alghind: 250

Von Bomb on tuntud oma poliitiliste šabloonimaalidega, millelt ei puudu ka kriitilised või humoristlikud alatoonid. Sel teosel näeme teismelist Putinit saatmas vaatajale armastust. Seega on täidetud kõik vonbombilikud kriteeriumid.

Von Bomb (s 1981, kodanikunimega Indrek Haas) on stencil-tehnikat kasutavtänavakunstnik, kes on muuhulgas õppinud Tartu Ülikoolis filosoofiat ja kultuuriteadusi. Tema 2015. aastal loodud teos „Ülemiste tüdruk” oma 1780 ruutmeetriga on Baltimaade suurim seinamaal.

28. Tea Lemberpuu

Jagatud harmoonia
2019. Õli, MDF-plaat. 80×60
Alghind: 252

Lemberpuu pruuni veega jõekäär on justkui Eesti metsamaastiku kokkuvõte. Esiplaani sinakas taevapeegeldus ja taustal olevate puude punakad tüved lisavad pildile elavust ning tekib müstika ja helguse tasakaal. Maalitud natuurist Tammsaare „Tõe ja õiguse” radadel.

Tea Lemberpuu (s 1980) on õppinud Konrad Mägi Ateljees ning Paul Saare, Alo Aarsalu ja Aapo Puki käe all. Juhendab kolmandat aastat ise Ateljees ning naudib naturaalses valguses modellide maalimist.

29. Anne Parmasto

Oma aeg
2018. Õli, lõuend. 96×72
Alghind: 700

Ka kõige abstraktsema loomingu puhul ammutab Parmasto inspiratsiooni loodusest. Selles maaliski tõuseb orgaanilisus esile ning kompositsioonis võiks justkui näha läbi veepinna paistvat jõepõhja. Mida muu on aeg kui igaviku voolamine?

Anne Parmasto (s 1952) on õppinud ERKIs maali ja teatridekoratsiooni. Õpetanud alates 1999. aastast Tartu Ülikooli maaliosakonnas. Kuigi ta on kujutanud ka realistlikku loodust, on Parmasto siiski kasutanud peamiselt abstraktset lähenemist.

30. Valeri Vinogradov

Mets
2019. Õli, lõuend. 97×77
Alghind: 900

Vinogradovi markrothkolik „Mets” on küll õli lõuendil, kuid tekitab vaatajas tunde, nagu oleks lõuendile kleebitud fotolaadne puiduimitatsioon. Seejuures võib metsa sümboolselt pidada koduks ning puiduimitatsiooni koduigatsuseks. Seega on tegu lisaks abstraktsionismile ka väga päevakajalise teosega.

Valeri Vinogradov (s 1952) sündis Moskvas, kus alustas ka kunstiõpinguid, kuid peale Tallinnasse tulekut lõpetas ERKI. Lisaks maalile on ta kasutanud ka kollaaži ning sageli kohtab tema teostes huumorit. Teda on tunnustatud nii Konrad Mäe kui Kristjan Raua preemiaga.

31. Maria Evestus

Lumeeide kingid: Häda ja Küllus. Diptühhon
2018. Akrüül, kollaaž, lakk, lõuend. 2tk 80×40
Alghind: 600

Vendade Grimmide „Lumeeide” muinasjutu peategelasteks on virk ja laisk tüdruk. Ühele neist saab võluväravat läbides osaks suur varandus ja teine kattub üleni pigiga. Evestuse stiil sobib taoliste õpetlike olukorda illustreerimiseks ning tulemuseks on teosed, mis sobiksid paarikuna ka mõnda pühapaika.

Maria Evestus (s 1986) õppis maali Tartu Kõrgemas Kunstikoolis. Kasutab loomingus ohtralt kollaaži ning sageli on teoste teemad seotud muinasjuttudega.

32. Heikki Leis

Nintendo mängijad
2017. Pigmenttrükk, fotopaber 5+1AP. 40×52 (raamiga 67×86)
Alghind: 330

Näeme Märt Avandit ja Ott Seppa, kes kehastavad Harri Volterit ja Johannes Pääsukest filmist „Johannes Pääsukese tõeline elu”. Leis on oma töös väga hästi ära tabanud videomängudele omase pingsa ning võistlusjanulise, ent humoorika momendi.

Heikki Leis (s 1973) on lõpetanud Tartu Kunstikooli ning tegutseb alates aastast 2000 vabakutselise kunstnikuna. Ta on peamiselt tuntud oma hüperrealistlike joonistustega, kuid on ka avaldanud kaks autori fotosid koondavat raamatut „Afterlife” (2017) ja „Eesti meister” (2018). 2019. aastal toimus tal suur isikunäitus Tartu Kunstimajas ning teda tunnustati Ado Vabbe preemiaga.

33. Peeter Must

Protest
2019. Õli, lõuend. 120×120
Alghind: 500

Musta firmamärgiks on erksates toonides värvipinnad, mis katavad läbipaistva kihina alasti (nais)figuure. Seeläbi sisaldavad maalid justkui kahte teost korraga. Kunstniku anatoomiline taju on seejuures väga meisterlik. Teos osales eelmisel aastal rahvusvahelisel aktinäitusel „Mees ja naine” Pärnus.

Peeter Must (s 1967) on lõpetanud ERKI keraamikuna, kuid ei tegelenud pärast lõpetamist pikalt kunstiga. Leidis siis oma kunstilise kutsumuse maalijana ning esineb näitustel alates 1998. aastast. Tema figuratiivsed maalid on selgelt äratuntava käekirjaga ning, mis salata, ka erootilise alatooniga.

34. Olesja Katšanovskaja-Münd

Arhip Kuindži maal „Lagendik metsas” ja katkine ekraan
2019. Õli, krunditud papp. 50×60
Alghind: 327

Teos koosneb kolmest maalikihist ning on valminud loomingulise taaskasutuse käigus. Alumisel kihil on 19. sajandi vene peredvižniku Arhip Kuindži maastiku koopia, sellele järgneb valge kattekiht, mis justkui summutab varasemat suhtumist loodusse, ning kõige peal on katkise ekraani abstraktne kaos. Elame ajas, kus reaalsed puud saab näiliselt konverteerida ühtedeks ja nullideks, kuid samas on siiski kaheldav, kas sellised ressursid ka meie planeeti elus suudavad hoida.

Olesja Katšanovskaja-Münd (s 1983) on õppinud Tartu Ülikoolis, Eesti Kunstiakadeemias ja Peterburi Riiklikus Repini nimelises Kunstiinstituudis. Ta on osalenud Širjajevo Biennaalil (2018) ja Uurali Tööstusbiennaalil (2017) ning grupi- ja isikunäitustel Eestis, Venemaal, Itaalias, Belgias ja Soomes. Eelmisel aastal toimus Tartu Kunstimajas tema isikunäitus „Kultuuritolm”. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

35. Gennadi Kurlenkov

Improvisatsioon X-17
2017. Akrüül, lõuend. 55×92
Alghind: 600

Kuigi Kurlenkovi loomingus on ka ohtralt kõrgetasemelisi realistlikke pilte, on väga suur osa sellest poolabstraktne. Sellelgi maalil võime ära tunda inimfiguurid, kuid üldine piiratud värvipalett ja pintslisabaga tõmmatud trellid jätavad pigem mulje sombusest mälupildist, mille alatoonid pole kahtlemata just eriti positiivsed. Igal juhul suudab teos panna juba esimesel silmapilgul endasse süüvima.

Gennadi Kurlenkov (s 1954) on sündinud Valgevenes, kuid elab ja töötab Narvas. Õppis Sankt-Peterburis Herzeni nimelises Riiklikus Pedagoogikaülikoolis graafikat. Alates 1991. aastast Narva Kunstikooli direktor.

36. Eero Ijavoinen

Küüni taga
2014. Õli, soome papp. 70×88
Alghind: 400

Maal on inspireeritud kunstniku sünnikodust Järvamaal Väinjärve külas. Üksiku puuga minimalistlik maastik (sõna otseses mõttes õuejupp küüni tagant) on oma nühitud ja osaliselt pleekunud tonaalsusega justkui ähmane mälestus lapsepõlvest. Murule pikka tumedat varju heitva puu lehestik on sügiseselt kärts, kuid samas unenäoliselt palmilik. Mälestused on nagu unenäod – membraan erinevate lugude vahel on õhkõrn ja sellest on lihtne läbi vajuda.

Eero Ijavoinen (s 1963) on saanud kunstihariduse Tallinna Pedagoogika Instituudis ning on ise õpetanud maali Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Lisaks maalile on ta viljelenud rohmaka stilisatsiooniga skulptuuri (peamiselt puit ja leidobjektid). Tema loomingu abstraktsuses tulevad ilmsiks ingerisoome juured.

37. Ahti Seppet

Leda ja luik
2009. Pronks, puitlaast alus, värv. 43×36,5×36,5
Alghind: 550

Seppeti Leda on võrdlemisi abstraktne, aga samas erootiline, kuid kunstnik jätab vaatajale vabad käed kujutlemaks seda, milline ta päriselt olla võiks… Ühel Leda jalgadest peatub ka luigeks maskeerunud Zeus, kes ootab pingsalt oma võimalust. Kas Zeus siis võrgutas või vägistas selle hiiglasliku Leda?

Ahti Seppet (s 1953) on õppinud Tartu Kunstikoolis. Kuigi peamiselt tuntud skulptorina, on ta tegelenud ka maalimise ja ehtekunstiga. Töötas aastakümneid Tartu Kunstimuuseumi skulptuurikogu hoidjana ning oli muuhulgas ka Anton Starkopfi Majamuuseumi juhataja. Tunnustatud nii Kristjan Raua, Ado Vabbe kui Anton Starkopfi preemiatega.

38. Maris Tuuling

Toas
2014. Õli, lõuend. 80×60
Alghind: 500

Kuigi Tuulingu maalidele eksib aegajalt ära ka talv, kujutavad tema „laigulised” tööd peamiselt siiski sooja ja sumedat suve. Kusagilt pintslitõmmete vahelt näib justkui kumavat nostalgiat mingite eelmiste aegade järele, mis oma süütuses on küll kättesaamatud, kuid millest jäänud mälestused on vähemalt helged ja südantsoojendavad.

Maris Tuuling (s 1968) õppis 1990ndate alguses Konrad Mägi Ateljees kõigi viie Tartu sõpruskonna liikme käe all ning on praegustele õpilastele aeg-ajalt juhendajaks. Osaleb näitustel alates 1991. aastast.

39. Eneli Rõigas

Jägala
2019. Akrüül, soome papp. 70×50
Alghind: 120

Näeme siin tugevaid konradmägilikke mõjutusi alates sinakatest ja roosakatest toonidest kuni kujutatuni välja. Mägile meeldis maalida loodusvaateid, kuid Rõigas on võtnud kujutatud joa endale tõeliseks modelliks. Tema värvivalik on pigem külmapoolne, mistõttu õhkub maalist rahulikku põhjamaist kargust.

Eneli Rõigas (s 1997) õpib alates 2016. aastast Kõrgema Kunstikooli Pallas maali ja maalingute restaureerimise osakonnas, kuid teda on juba varem tunnustatud erinevatel konkurssidel.

40. Gleb Netšvolodov

Inglismaa legend
2019. Õli, papp. 106×73
Alghind: 400

Autori sõnutsi illustreerib maal „igiammuste” („ye olde”) Inglise traditsioonide ja müütide sümboolset kvintessentsi. Läbi taevasse venivate tüvedega laane marsivad rüütlid ja mungad ning kõige kohal kõrgub gooti arhitektuur. Meisterlikus teostuses on jooni ka Glebi isa Stanislavi kunstist, kellega kahasse toimus neil eelmise aasta sügisel näitus Jakobi galeriis.

Gleb Netšvolodov (s 1967) on õppinud Tartu Ülikoolis ja Georgia Institute of Technology’s USAs. Kuigi tema haridus on nimeliselt seotud filosoofia ja semiootikaga, on ta erialaselt tegelenud erinevate kunstivaldkondadega. Näitustel osalenud viimased kolmkümmend aastat.

41. Mall Nukke

Vaikelu Eesti ilmaga V
2018. Õli, lõuend. 50×140
Alghind: 1200

Teose algne versioon valmis näituse „KolmeVärviMängud” jaoks Haus galeriis 2017. aastal. Väljapanek tegeles Eesti trikoloori värvide vaatlemisega Nukkele omase mängulisuse võtmes. Tegemist ei ole ei iroonia ega marurahvuslusega, vaid prooviga kultuslikku inimsustada. Taevas on veidi sompus, nagu Eesti kehvale suusailmale kohane.

Mall Nukke (s 1964) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias graafikat, kuid on peamiselt tuntud kollaažimeistri ja maalijana. Viimastel aastatel on ta üha enam tegelenud hüperrealismi ning erinevate pindade ja materjalide kujutamisega.

42. Maria Sidljarevitš

The Zen Mind
2019. Õli, lõuend. 80×60
Alghind: 550

Sidljarevitšile on maalijana omane ohter mustrite kasutamine. Võiks lausa öelda, et hoolimata sellest, et maalil katab rohe-kollane murusäbru pea pool maali pinnast ja esiplaanil seisab kaks fantastilist lille, on see tema kohta lausa tagasihoidlikult kirev. Teiseks iseloomulikuks lähenemiseks on kollaažilik pinnapealsus, kus piltide sügavus kaob pea täielikult ning tekib uus unenäoline reaalsus.

Marja Sidljarevitš (s 1982) on saanud Eesti Kunstiakadeemiast maalimises nii bakalaureuse- kui magistrikraadi. Aastatel 2015–2018 oli ta Eesti Maalikunstnike Liidu juhatuse esimees. Tema teosed on värvi- ja fantaasiaküllaselt mängulised.

43. Margus Meinart

Jõe ääres
2019. Õli, lõuend. 40×120
Alghind: 700

Meinart on üks neid Viirese käe alt tulnud maalijaid, kes on jõudnud pastoosse spaatlimaalingu juurde. Maalil kujutab ta jõeäärset maastikku, lisamata pea ühtegi sinist pintslitõmmet vette või taevalaotusse. Veekogu märgib vaid õhtupäikese punas kaldajoon ja sellele vastu vaatav peegeldus.

Margus Meinart (s 1969) on õppinud aastatel 1991–1996 Konrad Mäe Ateljees (Kunstiühing „Pallas” Stuudio) ning saanud ka Tartu Kõrgemast Kunstikoolist mööblikujundaja ja -restauraatori diplomi. Tema maaliharidus on saadud hilis- ja järelpallaslaste Kaja Kärneri, Heldur Viirese ja Lembit Saartsi käe all. Tal on olnud isikunäitusi Eestis, Saksamaal, Belgias ja Norras ning ta on uuspallaslaste hulgas üks toekamaid maalijaid.

44. Toomas Kuusing

Ja sõna vägi muutis vee veiniks
2019. Linoollõige, paber 12/50. 45×55
Alghind: 200

Kuusing on oma linoolil kujutanud ligi 30 inimest, kes kõik on mingis tegevuses: kes tantsib paarilisega, kes mekib jooki, kes naerab. Töö vasaku serva kolm aupaistega meest eristuvad selgelt teistest ning tekib küsimus, kas tegemist on arutluse, teksti lugemise või lauluga…Vaadates töö pealkirja, saame aga selgeks, et käsil on vee sõnumine veiniks.

Toomas Kuusing (s 1976) on õppinud Pärnus Academia Gratas ja Eesti Kunstiakadeemias. Tema vahest suurimaks mõjutajaks on olnud esmakordne kokkupuude Peeter Alliku graafiliste lehtedega, mille järel ta otsustas ka ise kätt proovida. Nüüdseks on ta nii tõeline linoollõike meister kui ka tunnustatud maalija. Tema teosed on täis läbi kõverpeegli nähtud elu ning fellinilikult absurdseid situatsioone.

45. Alar Tuul

Täna tuleb hea päev
2019. Õli, lõuend. 97×153
Alghind: 650

Tuule kompositsioonid on justkui liiga elava siseilmaga väikese poisi mõtteprotsesside visuaalne väljendus, mis ei taha kuidagi lõuendi raamidesse ära mahtuda. Kuigi maalide käekiri on tuttav juba pea kümme aastat, on see siiski pidevas teisenemises: erinevad võtted ja viited tulevad ja lähevad, aga tihedus ja seesmine pinge on olemas ka kõige tühjematel lõuenditel. „Täna tuleb hea päev” kõlab nagu korraliku nõuka-aegse ulmenovelli pealkiri.

Alar Tuul (s 1982) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli ning oli viimane Tartu Ülikooli maaliosakonna magistriõppe lõpetaja. Oma loomingus kasutab Tuul bad painting laadis lähenemist ning tööstuslikke värve. Läbivateks elementideks on tehnoloogilised skeemid, ulmelised keskkonnad ning kriipsujukulikud figuurid. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

46. Mirjam Hinn

Anonüümne mateeria II
2019. Akrüül, lõuend. 180×130
Alghind: 900

Hinni värviküllane, efektne ja värske looming köidab alati pilku. Selles on peidus teatav metafüüsilisus ning abstraktsed kujundid ja jooned maalidel elavad justkui oma elu, kutsudes vaatajat endasse süüvima.

Mirjam Hinn (s 1990) on lõpetanud Tartu Kõrgema Kunstikooli (BA) ja Tartu Ülikooli maaliosakonna (MA). Oma loomingus on ta liikunud figuraalkompositsioonidelt üha abstraktsemate teoste suunas. 2019. aastal sai ta AkzoNobeli kunstipreemia ning eelmise aasta lõpus toimus sarja „Noor Tartu” raames tema isikunäitus „Kõrgepinge” Tartu Kunstimuuseumis. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

47. Helle Vahersalu

Vees
1999. Segatehnika, lõuend. 120×140
Alghind: 1500

Maal kuulub Vahersalu üha enam valge poole liikuvasse aastatuhandevahetuse abstraktsionismiperioodi. Värvipinnad on läinud järjest suuremaks, kuid kunstnikule omased kohati säbrulised pintslitõmbed on jäänud. Tänu pealkirjale loeme teosest välja küll seose loodusega, kuid on keeruline öelda, kuivõrd see seal reaalselt kohal on, sest teiste sarnaste maalide puhul ei viita taolistele kokkupuutepunktidele nimes miski.

Helle-Reet Vahersalu-Paris (s 1939) sai hariduse Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Peale lõpetamist tuli ta tagasi Tartusse ning õpetas maali ja kompositsiooni erinevates kunstiõppeasutustes. Vahersalul on olnud üle veerandsaja isikunäituse. Eelmise aasta sügisel toimus Tartu Kunstimajas suurejooneline juubelinäitus, millega kaasnes ka kunstniku loomingut kokkuvõttev raamat „Helle Vahersalu. Lumi, rooste, värv”, kus see teos on ära toodud.

48. Enn Põldroos

Nii palju valgust
2019. Digimaaling õlimaali fragmentidega, lõuend. 90×150
Alghind: 1200

Hoolimata oma east, on Põldroos vahest üks enim digimaali võimalusi kasutav maalikunstnik Eestis, olles sellega sarnane endast paar aastat noorema maailma esimaalija David Hockneyga. Kunstnik kasutab sageli ära ka oma varasemaid teoseid, tuues neid sisse kollaažilike elementidena ning tõlgendades seeläbi ümber varasemat loomingut, nagu ka selles teoses. Trükipiltide lisamine annab juurde korraliku annuse absurdi ning kompositsioon muutub justkui ilmvõimatu lahenduskäiguga võrrandiks.

Enn Põldroos (s 1933) lõpetas 1958. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi ning teda on alates sellest ajast peetud järjepidevalt üheks Eesti esimaalijaks. Kuigi tema stiil on aastate jooksul kõvasti muutunud, on selles alati säilinud põldroosilikud, äratuntavad elemendid. Olles täitnud muuhulgas õppejõu, Eesti Kunstnike Liidu esimehe ning poliitiku rolle, on teda maalikunstniku karjääri jooksul pärjatud kõigi olulisemate preemiatega. Teos oli üleval viimasel Tartu kunsti aastanäitusel.

49. Vano Allsalu

Tõusev päike
2013. Akrüül, õli, lõuend. 70×80
Alghind: 800

Abstraktsionisti tee valis Allsalu juba õpingute päevil ning on sellele ka aastate jooksul truuks jäänud. Jõuline, efektne ja laiade pintslitõmmetega käekiri koos kärtsude toonidega on olnud tema firmamärgiks terve selle aja. Läände kaduv tume öö annab üha võimust idast peale tungivale kevadpäikesele.

Vano Allsalu (s 1967) on õppinud Eesti Kunstiakadeemias maali. Aastatel 1992–1996 oli ta Tartu Ülikooli maaliosakonna professori kohusetäitja ning aastatel 2013–2019 Eesti Kunstnike Liidu president (praegu asepresident). Oma loomingus on Allsalu olnud järjepidev abstraktsionist.

50. Kiwa

vint_8bit_remix
2015. Digitrükk, lõuend 1/1. 90×140
Alghind: 400

Teose algimpulss pärineb Eesti psühhedeelse kunsti vanaema Aili Vindi värvusõpetuse raamatust „Kollane sinises nagu päike taevas”. Varemgi kunstiklassikat remiksinud Kiwa on lehekülje sisse skänninud ja läbi 8-bitise filtri lasknud. Tema enda sõnutsi peaks pilt-pildis temaatika viitama tõsiasjale, et nõukogude-aegset kunsti ei tohiks vaadelda läbi eskapismi-prisma, vaid sellele tuleks läheneda kultuurilise isolatsiooni kontekstis.

Kiwa (s 1975) on õppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Kunstiakadeemias skulptuuri. Ta on interdistsiplinaarne kunstnik ja helilooja, kelle looming on alati käinud erinevatel äärealadel. Alates 2014. a kureerib ta kirjastusplatvormi ;paranoia. Aastatel 2017–2019 oli ta üks riikliku kunstnikupalga saajaid. 2015. a toimus tema seni suurim isikunäitus „Autoportree tundmatuna” Tartu Kunstimuuseumis.

51. Peeter Allik

Püha perekond
1988. Õli, papp. 93×75
Alghind: 750

Esmapilgul süngena näiv teos mõjub pikemal vaatlusel aga äärmiselt humoorikalt. Pühaks perekonnaks on nõukaaegne pererahvas, kelle hulka on Allik lisanud ka rätikunutsuga babuška. Maarja kannab toidukotti värske saia ja piimaga, Joosep embab oma mängutanki, Jeesus hõljub taevas ja mutike lihtsalt kakerdab.

Peeter Allik (1966–2019) oli üks esimesi Tartu Ülikooli maaliosakonna lõpetajaid. Tema meisterlik looming sisaldab alati nii absurdi kui huumorit, kuid on samas ka vahe ja kriitiline. Allik oli võrdselt tuntud ja tunnustatud ka graafikuna ning tema linoolinoale polnud eesti kunstis vastast. Kahjuks lahkus ikka veel loomingulist purakat täis kunstnik meie hulgast eelmise aasta viimasel päeval.